Käisin minagi seal siis ära. Oli tuttav koht tõesti, kõik oli samasugune nagu telekast näha. Järjekordselt väga lahe oli.

Sattusin just sellisel päeval, kus valmistuti järgmiste seriaalide filmimiseks. Kohal olid filmimistehnikaga veoautod ning nende taga oli sätitud kohvilaud näiteljatele. Kedagi sealt silmata ei osanud, kuna pole seda seriaali juba aastaid vaadanud, seega ei kohanud ühtegi tuttavat nägu sealt kah.

Sydney oli järgmine peatus peale Byron Bay´d. Tegelikult küll oli New Castle, mis asub natuke maad enne Sydneyt, kuhu ma jäin kaheks ööks. Plaan oli jääda ööks New Castleisse ja sealt järgmisel hommikul võtta rong Sydney südalinna ning hiljem õhtul rongiga tagasi New Castleisse. Rongiga, kunas autoga liikumine oleks olnud Sydneys liiga tüütu ning parkimine veel hullemgi ja pluss oleks pidanud otsima ka ööbimiskohta, maailma kallimas linnas.

Järgmisel hommikul kihutasin rongiga Sydneyt vallutama. Ilm oli olnud viimased päevad suhteliselt vihmased ning ka sel päeval Sydneys polnud kiita. Hommikul kui südalinna jõudsin, siis võtsid vihmapilved oma positsioonid sisse ning hakkasid vaikselt ladistama. Mind see ei heidutanud ning suundusin esimese hooga kohe Sydney ooperiteatri poole, mida olin ainult postkaartilt näinud.

Päeva peale tõmbusid õnneks pilved tagasi ning vaikselt hakkas mingi hetk end päike näitama ning peale lõunat oli juba täiesti soe ja mõnus ilm väljas. Käisin loomulikult ka kõrval asuval Harbour Bridge´l ära, sealt kõndisin vist oma neli korda üle terve päevaga. Uhke ja võimas sild oli küll. Silla ehitust alustati aastal 1923 ning lõpetati aastal 1932, seega peaaegu 10 aastat läks. Selle ajaga sai silla ehitusel surma 16 töölist, kaks neist kukkusid sillalt alla. Eks ajalugu on sellel sillal palju, sest tegemist on ikkagi suure ehitisega, mille peal hetkel sõidavad rongid, ühistransport, autod ning kõnnivad inimesed. Autodele oli ühes suunas radu vist umbes 3 või 4 ning need olid ka tasulised teed.

Harbour Bridge

Sillalt avanes ka ilus vaade ooperimajale.

Käisin kesklinnas ka akvaariumis ära, kus siis on näha järjekordslelt kõik võimalike kalu ja mereelukaid, aga see jättis mind seekord täiesti külmaks, kõndisin suht kiiresti selle akvaariumi läbi ja isegi pilte ei viitsinud väga enam teha. Arvatavasti peale ise sukeldumist, näinud kõiki neid elukaid, ei paku need klaasi taga kalad enam pinget. Oleks võinud pigem minna meremuuseumisse või siis Austraalia suurimasse kinno, mille avastasin aga alles teel rongiga tagasi New Castleisse sõites. Aga sellegipoolest nägin palju ning Sydney kesklinn oli vinge ikka küll. Lahedad restoranid, alleed, keskused ja kõik muu sinna kuuluv.

Sydney kesklinnas asuv 3 korruseline Apple´i pood.

Kunas ma sattusin Sydneysse just mingisugusel teatrihooaja ja valguse perioodil, siis õhtul võis nautida kesklinnas majaseintel valgusemänge ning vaadata suurelt maja seinalt multifilme (videokaadrit pole hetkel lisada, ehk kunagi hiljem).

Ühtlasi jõudsin ka lõpuks järgmisesse osariiki New South Wales.