Järves leidub väga palju vääriskive. Erinevaid värve / sorte teemandeid ning muid säänseid. Järve lähedal kohe on ka suur teemandi kaevandus, kuhu kahjuks niisama ligi ei pääsenud. Leidub ka sebra kivi, mis on maailmas ainulaadne ning seegi selle järve sügavustes.

Me jäime ka sinna pidama üheks päevaks sealsesse karavaniparki ning võtsime tuuri paadiga järvele. Maksma läks see 90 dollarit näkku ja võib öelda, et väärt see seda oli. Saime näha mitte puuris olevaid krokodill, wallabysid, linde ning loomulikult järve ilu ennast.

Pildi pealt on näha selle heledama jutina, et vesi mängib päris kõvasti. Mõelge, kui suur see järv ikkagi pindalalt on ning siis veel suudab langeda ja tõusta nii mitmeid meetreid.

Leia pildilt känguru!

Järveke on koduks ka umbes 25,000 magevee krokodillile ja ainult 26 liiki kaladele ning mingile tundmatule sordile veel (vt. pildilt). (Talisuplemine Austraalias)

//www.youtube.com/watch?v=Jsgp3w8i8jY

Rohkem pilte nagu ikka – pildigaleriis!

Mida põhjapoole seda karmimaks muutuvad kohati ka alkoholiseadused. Nimelt Kununurras algab kraadisema kalja ja kange müük alates kella 17.00ist ning kestab kuni kella 20.00ni. Nii et, kui saabud täpselt kella viieks likööripoe ukse taha, siis juhtub nii:

//www.youtube.com/watch?v=1CQuvx3ll8Y

Teel Kununurrasse.

//www.youtube.com/watch?v=h5woZSZI_jI

Panoraam vaade Ord Riverile ning kaladele ka.

Vändatud on ka sama nimeline film Wolf Creek (2005), mis baseerub tõsielulistel sündmustel. Tegemist on õudus filmiga, mis räägib kolmest backpackerist, kes läksid uudistama Wolfe Creeki meteoriidikraatrit ning kes kõik ka seal outbackis surma lõpuks said (üks vist jäi elama). Peale filmi väljatulekut on ka see vaatamisväärsus muutunud üha populaarsemaks.

Ka meid oli kolm, olime ju Broomeist ühe sakslase endaga kaasa võtnud. Jõudsime esmaspäeva õhtuks Halls Creeki, kust me siis küsisime teistelt inimestelt karavanpargis, et äkki saavad meile küüti Wolfe Creeki järgmiseks päevaks pakkuda. Kunas asfaltteed sinna ei lähe ja päris kruusatee ka öelda ei saa tolle tee kohta, siis otsisimegi kedagi, kellel oleks neljaveoline maastur. Kahjuks kedagi ei leidnud, kes oleks läinud. Oli inimesi, kes oli just samal päeval ära käinud ning oli inimesi, kes liikusid üldse teises suunas. Egas muud üle ei jäänudki, kui uurida kõigilt täpsemalt teeolude kohta ning järgmisel päeval sinna teele asuda. Soovitusi jagati meile nii palju, et meie autoga sinna mõistlik minna poleks!

Ära vaja oli ikkagi käia ja nii sai ka tehtud. Järgmisel hommikul hääled sisse ja minek. 150 km Wolfe Creekini ebatasast, kruusast, suurte kividega, suurte aukudega, hüpetega, kuivade jõgede ületamise kohtade ja rasket teed ning samapalju ka samat teed tagasi – see oli väsitav. Peale teeolude oli teeäärtes pidevalt suuri lehmasid, keda pidi jälgima, et teele ei jookseks. Leidus ka Dingosid ehk Austraalia metsikuid koerasid, kes meile ette jooksid, kuid mida ei leidunud oli kaheveolist masinat peale meie endi oma

ühe otsa läbimine võttis meil aega üle 3 tunni, kohati pidime sõitma 20 kilomeetrit 20 km/h kiirusega. Auto ikka rappus nii, et küljeaknad värisesid alla ja igasugu paneele tuli salongis lahti. Kurat… filmis oli ju natuke ilusam tee või mäletan valesti…Teepeal tuli vastu mõni roadtraingi.

Wolfe Creeki jõudes öeldi kohe, et me oleme 3 debiilikut, et siia niimoodi jõudsime. Aga ära sai käidud ning oma silmaga ka nähtud. Päris suur teine võrreldes Kaali kraatriga.

//www.youtube.com/watch?v=Nwy-1rzFLTM

Kuna Krister korralikku tööd ei leidnud ja meil võimalust oli, et edasi liikuda siis sai otsus tehtud ja vaikselt hakatud plaani teepeale koostama.

Tööl ütlesin siis kaks nädalat ette, et mina lahkun. Keegi väga pahane õnneks ei olnud, kuigi olin lubanud jääda vähemalt kaheks-kolmeks kuuks. Lisaks sain veel endale Austraalia soovitaja, mis peaks olema vägagi positiivne tulevastel tööotsingutel.

Järjekordselt sai ette võetud autos olevate asjade pakkimine/paigutamine/pressimine ja tulemuseks oli see, et autos oli tagaistmel üks vaba koht. Otsisime siis endale autosse veel ühe reisikaaslase, kellega juttu ajada ja bensiini kulusid jagada. Peaaegu ei oleks me leidnud kedagi, kuid siiski viimasel õhtul saime kontakti sakslase Patricuga, kes oli nõus meiesugustega kaasa tulema. Tegu oli siis viimast kuud Austraalias viibiva ränduriga, kellel plaaniks oli edasi Aasia minna. Nagu ikka, oli ta natuke isemoodi ja ei teadnud Hugo Bossi kuulsamatest disainidest midagi (ajalugu null), aga saime hakkama.

Liikuma hakkasime siis nüüdseks juba päris ammu ja püüame tagantjärgi kõik Teieni tuua. Anname endast parima, et igal päeval postitus lisada. Järgmine peatus oligi teepeale jääv Halls Creek.

Aga meil on toolid.

Kohe kui jõudsime siia, hakkasime otsima tööd ja elamist, esimesel juhul siis selleks, et rikkaks saada ja teisel juhul, et tunda end natukenegi inimese moodi.
Otsitavaks ametiks valisin siis mina endale koka töö. Tähendas see seda, et välja tuli printida ports CVsi ja hakata läbi kammima kõik võimalikke toidukohti. Lisaks käisin ka töövahendusbüroodes, kuhu sai jäetud oma andmed. Tähendab see siis seda, et tublimatest tublimal on nüüd töö olemas, ehk üks töövahendus firma pakkuski üpris kiiresti tööd Oaks Resorti, kuna sellel hetkel oli see ainuke pakkumine ja tahtmine tööd teha oli olemas, sai see vastu võetud. Ostetud sai kokariided ja töö võis alata. Nüüdseks siis olnud seal 13 päeva ja kõik päevad töötanud. Palk võrreldes viimase farmiga on peaaegu kaks korda parem, kuid töötunde natuke liiga vähe. Muidugi oleks palk veel päris palju kõrgem, kui töötaksin otse firmale, mitte läbi töövahendus büroo. Restoran on siis avatud hommikuti ja õhtuti. Tähendab see siis seda, et mõned minu tööpäevad kestavad hommikul kella 6-10 ja peale seda terve päev vaba. Teisel juhul töötan õhtuti kella 18-21 ja mõned korrad nädalas tuleb ette, et töötan hommikul ja õhtul. Eriti magus on siin töötada laupäeval ja pühapäeval, kuna palgale tähendab see päris korralikku lisa.

Töö sisuks on siis hommikuti hommikusöögi tegemine hotelli elanikele ja õhtul minu ülesanne teha pitsasid, hamburgereid, salateid, magustoite. Seega töö iseenesest lihtne ja mitte midagi konti murdvat.

Vahepeal sain ka pakkumise Kitchenhandi kohale, mis kujutab endast siis nõudepesijat, aga sellest sai ära öeldud.
Kuna tavaliselt rohkem, kui pool päeva vaba, hakkan vaikselt mõtlema ja uurima kõrvale teist koka tööd. Kaua sa ikka jõuad rannas käija koguaeg ja sinises vees ujuda.

Nüüd siis Kristerist natuke. Hetkel siis Tema peaaegu töötu, kuid siiski laupäev ja pühapäev käib laadal jäätist ja kokteile valmistamas. Erialast tööd siin leida tal vägagi väike võimalus ja siis proovib/üritab vaikselt kuhugi mujale end pressida. Eks hoidke pöialt.

Lisaks tööle oli siis meil vägagi tähtis leida elamine, et ei peaks magama backpackeris 6 inimesega samas toas ja jagama kööki miljoni inimesega. Elamine sai leitud tänu kahele eestlasele, kellega me nüüd siis samas majas. Lisaks neljale eestlasele siin veel kolm või neli aasiamaa inimest. Hind siis odavam kui backpackeris, elu rahulikum ja külmikus ning köögis piisavalt ruumi, et saaks söödud/joodud.

Broomes oleme siis käinud kaks korda kinos, nähtud seega Pohmakas 2 ja Kariibi mere piraadid. Kahel korral oleme jõudnud ka kohalikku klubisse Oasis. Neljapäevane meie esimene sealne pidu oli siis märja t-särgi pidu, mis kõige populaarsem ja tuntum siin. Peol polnud vigagi

Mõned mitmed õhtud tagasi oli siin ka kuu tõus, mis iga kuu on kolmel õhtul. Kujutab see siis seda, et õhtul, kui kuu hakkab vaikselt veekohalt välja piiluma, tekib veepeale trepi effekt. Kuna seekordsed kolm õhtut oli pilvine, siis kõige paremaid pilte meil ei ole, aga eks järgmine kuu annab ehk asja parandada.

Teadmiseks siis Teile, et selle kuu öine keskmine temperatuur Broomes 15,7C ja päevane 30,5C. Hetkel meil siin siis südatalv.

Ning lõpetuseks eestlastest, oleme siin ära näinud umbes 15 eestlast ja nädalalõpus peaks liituma 8 eestlast Carnarvonist. Kas Teil sealpool vett keegi veel alles ka on?

Ka meie käisime seal paaril õhtul filme vaatamas. Täitsa tore oli suurelt ekraanilt filmi vaadata, kui samal ajal ise istusid lageda taeva all ning pea kohal tiirutasid aegajalt suured nahkhiired

Nagu näha, siis oleme ka statiivi soetanud!