Nii pole mitu päeva kirjutanud, kuid tegevust on sellel ajal olnud päris palju.
Oleme nüüdseks olnud Perthis juba 4 päeva.
Esimene päev läks meil õhtusse hostelit taga otsides. Kuna me polnud vaevunud broneeringut tegema, öeldi meile ka kahest kohast ei. Kohti lihtsalt ei olnud. Lõpuks leidsime International Backpackersi, kus kokkuvõtteks peatusime 3 ööd. Koht oli nagu enamus selliseid kohti – paras peldik. Köögis nõusid healjuhul kuni kolmele inimesele, elanike hostelis 10x rohkem. Need nõud mis olid, olid ka mustad ja enamus asju jättis soovida. Aga polnud hullu saime hakkama ja hostelis käisime ikkagi ainult magamas.
Hostel ise asub Northbridge linnaosas, mis on Perthi linna üks suurimaid peo paiku. Siin leidub igasugu pubisi ja klubisi.
Peale hosteli leidmist, käisime kohe interneti punktis ja tegime ära TFN numbrid. Üpriski lihtne teha, aga nõudmiseks jällegi nagu enamus asjadel kohaliku aadressi olemasolu. Saime ka telefoninumbri koos interneti võimalusega (teenusepakkujaks valisime Vodafonei), mis pole teatud kellaaegadel küll suurem asi. Meie kohaliku telefoni numbri leiate “kontaktide” alt (juhuks kui keegi helistada plaanib).
Teine päev sai siis tehtud pangakontod, milleks pidime kontole panema mõlemad 100 dollarit. Pangakontod avasime Westpaci pangas, kus oli meil võimalik hõlpsasti avada ka pensionifond. Käisime ka autoaedades autosid piilumas, kuid kahjuks kaardil olevad punktid ja olukord samas kohas ei vasta tegelikusele.
Laupäeval ehk meie kolmandal päeval oli meil autoaedade suhtes tehtud kõvemat eeltööd ning siis käisime ka Victoria Park linnaosas neid autosid seal aedades ka vaatamas. Kuid mitte midagi erilist meile sobivas hinnaklassis. Seejärel leidsime mitmeid kuulutusi Quokka ajalehest, mis baseerub siis kuulutustele ning sealt peale mitut kõnet leidsime ka omale automüüja. Sõitsime bussiga juhatatud suunas ning peagi tegimegi juba proovisõitu.
Olemas on meil nüüd auto, mis loodetavasti teenib meid hästi. Isendiks siis 96 aasta toodetud Ford Falcon, millel kapoti all möirgamas 4 liitrine mootor ning käike vahetab auto meie eest. Lootsime leida endale universaalkerega auto, aga kuna sel hetkel oli leida heas korras sedaan, siis sai lõpp valikuks see masin.
Laupäeva õhtul peale auto ostu, kui jõudsime Perthi, siis parkimisekohta leida oli suht lootusetu. Seega meie auto esimene öö möödus parkimismajas, mille tõttu jäime ka 21 dollarit vaesemaks. Hetkel roolis istunud ainult Krister ja midagi väga rasket see valel pool sõitmine ja istumine ei tundu olevat. Korraks oleme suutnud parklas sõita umbes 100m valel pool, seda seepärast, et ma käskisin Kristeril märgi alt läbi sõita, mis keelas, aga sellest polnud miskit hullu.
Täna sai siis meie 3 ööd hostelis läbi ja andsime võtme ära. Käisime ja üritasime otsida täna raamatut, kus oleks kirjas telkimis platsid Lääne-Austraalias, aga kuna pühapäeviti enamus kohad kinni, siis meil seda veel ei ole. Ära suutsime osta gaasi pliidi koos gaasiga, topsid, taldrikud, natuke süüa/juua ja kahvlid. Vaja veel muretseda telk ja külmik ja siis võib üpris mõnusalt end tunda.
Homseks plaaniks on siis kohe hommikul ära käia Aussijobis ja Jobshopis ning küsida tööd. Peale seda minna vormistada auto ümber ja teha autole kindlustus. Muideks kindlustus pole siinmail kohustuslik, aga kui mõne 100 000 dollarit auto ära lõhud, oled jamas.
Siin oldud aja põhjas saame veel rääkida sellest, et toidu hinnad suht tugevalt kallimad kui Eestis. Hinnad kõiguvad väga tugevalt erinevate poodide vahel.
- 1l vett – 1,09 dollarit
- 1kg banaane – 6 dollarit
- 1kg kirsse – 17 dollarit
- 1l piima . 1,30 dollarit
- 0,33l õlu – 2,30 dollarit
- 1 sai – 2,50 dollarit
- 2l Apelsini mahl – 3,6 dollarit
- 0,5l coca-cola – 3,45 dollarit
- 2l coca-cola – 4 dollarit
- 1kg juustu – 20+ dollarit
- 1kg sinki – 19 dollarit
Reede ja laupäeva õhtu oli meie hosteli lähedal üpris pidulik, ehk siis rahvast jubedalt, kõik väga purjus ja üldse igasuguseid. Pop teema on siin vist ka limusiiniga sõita, eile õhtul Perthi jõudes nägime bentley limusiini ja hummeri limusiini. Nähtud sai ka Big Purple Party Busi, mis siis buss-ööklubi hübriid. Täna veel sai nähtud roosat hummeri limusiini.
Kuskil erilisi vaatamisväärsusi pole vaatama jõudnud ja kaamera võttis Krister kotist alles täna välja, ehk siis pilte pole. Kesklinnas iseenest väga midagi pildistada polegi, inimesed eriti ei jälgi, kuhu prügi panevad jne. Randa oleme jõudnud kolm korda koos tänasega. Hetkel ongi siis plaan, et kui pimedaks ära läheb ja inimesed jalga lasevad, lähme meie keerame kuskile ranna lähedale põõsasse magama ja hommikul vara üles ja tööd kauplema.
