Arhiiv » märts, 2011 «

Tomatid ja elu muidu

Elu tomatifarmis hakkab vaikselt kokku kuivama. Mitmed on tomatid käest visanud ning edasi liikunud, kas oma kodumaale või kusagile mujale. Samuti on lakanud kasvamast osad tomatiread ning hetkel ongi alles veel viimased paarkümmend paremat rida. Esimesed ja vanemad on üle kastetud, et nad kiiremini väljasureks, sest korjata pole sealt enam suurt midagi – ainult väikesed kõlbmatud tomatid.
Tööd pidavat jaguma kuni maikuu esimeste nädalateni, kuid arvatavasti laseme meie siit Donnybrookist jalga juba 4 nädala pärast. Pildigaleriist leiab mõningad pildid tomatifarmi argipäeva elust. Meeskond pole alati sama, kellega töötad. Nii ka juhtub vahest, et selle masina juhiks satub Ojun, kes siis leiab, et tomatite ridade vahelt peaks kiiresti kiiresti läbi sõitma. Seega 10 kasti asemel korjame hoopis 4. Masinatest üldse nii palju, et kõik on erinevalt ehitatud, kuid põhimõte sama. Pildil antud masin on esiveoline ning osad on ka nö. tagaveolised, et külgmised rattad siis veavad ning esimene pöörab.

Täna visati meid ka telgist välja, Siim seda muidugi ise veel ei tea. Minul on vabapäev ning siis paluti, et me ruumidesse koliksime. Sest millegipärast tahavad nad telkidest inimesed välja saada ning anda kindlad toad numbritega. Samuti tuleb ka miski pidu vist seal telklaagri kohapeal. Igatahes, vähemalt sain valida meile toa ning nüüd elame minu töökaaslase Krischaniga ühes toas. Neljane tuba on muidu. Osad on siin ka 16-kohalised toad.

Täna hommikul lahkus ka üks Eesti tüdrukutest siit Brooke hostelist ning läks edasi reisima ja seiklema Melbourni kanti. Seega meid eestlasi siin alles kolm veel. Kuuldavasti lahkub ka nädala pärast teine Eesti tüdruk. Seega tõesti, hooaeg saab siin läbi!
Hetkel muidu kõik täitsa korras meiega. Väike konditsioneeri nohu oli siin paar päeva ning nii kauaks, kui tööd siin jätkub, siis saame ka hakkama :)

Kategooria: Donnybrook  Üks kommentaar

Jätkuvalt töö

Toimunud ei ole midagi ja kirjutada polegi eriti millestki. Tööinimesed oleme olnud nüüdseks 24 päeva ja minul selle sisse mahtunud 3 vaba päeva. Kristeril mõned vabad päevad rohkem. Kuskile reisida ei ole õnnestunud, sest vabad päevad kattunud ei ole. Uurisin ka enda farmerilt, et kauaks veel tööd jätkub. Vastuseks sain, et umbes neli nädalat on veel tööd. Tähendab see siis seda, et kõigi eelduste kohaselt oleme me peale töö lõppu järjekordselt kodutud ja elame/magame seal kus juhtub. Hiljemalt siis peaks hakkama ka tekkima pilte ja jutte meie elust-olust. Plaan hetkel, et liigume vaikselt ringi seigeldes kuskile Darwini suunas ja asume mingiaeg sealkandis uuesti farmi tööle.
Tööl läheb mõlemal jätkuvalt hästi, mõlemal on tööd ja vabu päevi väga palju ei ole.
Oleme siin olnud nüüdseks juba üle kuu ja kängurud on igapäevaseks nähtuseks muutunud. Palavus enam probleeme ei valmista ja kui päeval on temperatuur alla 25kraadi, peame otsima pusa.

Eks kui midagi toimub, anname ka Teile teada ja näitame.

Lisaks siis üks pilt minust (kalevipojast) koos töökaaslastega.

Lisaks on tekkinud mõni pilt Donnybrooki galeriise ja olge ootel, homme ilmuvad tomatifarmi pildid.

Kategooria: Donnybrook  Üks kommentaar

Veidikene suurustest

Kategooria: Donnybrook  4 Kommentaari

Vabad päevad

Kui Siim on kuni praeguseni töötanud iga päev, siis minul on juba päris mitmes päev vaba.
Eelmisel reedel oli mul 6 tunnine tööpäev, kus lõpetasime töötamise lõuna ajal ning seejärel jagati kõigile kätte palgatšekid. Mina sain alles eile oma, sest minu TFN number polnud veel süsteemi lisatud, kuid nüüd peaks kõik korras olema.

Laupäeval oli tomatifarmis kõigile vaba päev ning seega suunati mind pooleks päevaks viinamarju korjama. Tegemist oli veini valmistamiseks mõeldud viinamarjadega ning need nägid välja täpselt nagu mustikad kobaras. Jällegi oli seal herilasi päris palju. Palka maksti seal viinamarja istanduses peale töö lõppu ümbrikus. Kõik said 90 daala.

Pühapäevaks võtsin ma ise omale vaba päeva, et käia ära Perthis ning saada kätte meie pangakaardid ning muud kirjad. Teepeal nägin ära ka kaks känguru – surnud känguru, lebasid teeääres. Perthi kesklinnast oli vaja läbi sõita, et kaks eestlast ühest linnaosast peale võtta ning seejärel tagasi minna tuldud teed pidi. Kesklinnas istusin ummikus kokku ligikaudu 1,5 tundi. Küll oli seal tee töid ja ka jalgratta maratoni võistlus ning kogu see kupatus jäi just minu teele. Igatahes, kaardid ja kõik vajalikud kirjad sain kätte ning paak sai kah täis võetud ja õhtuks olingi tagasi Donnybrookis.

Esmaspäevaks oli jälle mulle vaba päev määratud! Esmaspäeva sisustasin Bunburys käimisega, kus oli vaja käia poes ning osta ära ka veel internetipulk (Pühapäeval on peamiselt poed kõikjal kinni, seega tuli esmaspäeval käia).
Interneti pulga võtsin Austraalia kõige suurema tele/mobiiloperaatori Telstra oma, kunas sellel on kõige parem levi üle Austraalia ning seega ka outbackis. Loomulikult olid ka hinnad mõistlikumad, kui seda Vodafoneil. Teenuseks sai võetud Pre-paid Mobile Broadband, mis maksis 79 daala ning kaasa sai 2GB andmemahtu. Ning seejärel on võimalus laadida peale erinevas vääringus krediiti. Arvatavasti laeme 150 dollari eest ning siis saame 30GB andmemahtu (üles- ja allalaadimine kokku) 365 päevaks. Seega on meil nüüd võimalus ka Skypes olla :)
Bunburys tegin ka kiirelt väikese tiiru, käisin ookeani ääres ning üritasin linnas mõnda vaatamisväärsust vaatama minna. Vaadata seal linnas nüüd küll midagi ei olnud, peale ookeani. Mõni pildike on ka pildigaleriis.

Teisipäevaks sain tagasi tööle ning see oli ka kõik. Üks päev tööd. Täna kolmapäeval on jälle vaba päev. Näis, kaua see jura kestab.
Täna tuleb veel panka minna ning oma eile saadud raha tšekk rahaks teha. Auto pagasnik tuleks kah korda teha, võimatu on sealt enam midagi üles leida.

Kategooria: Donnybrook  4 Kommentaari

Tomatite lõpp ja õunte algus ning tomatite jätk!

Neli päeva sain nautida mõnusat tööd tomatifarmis Wringe & Quick. Hommik algas kella kuue paiku ning peale kiiret sättimist asusingi iga hommikulisele 35 kilomeetri pikkusele tööle sõidule.
Teepeal pidavat kohtama palju kängurusid, kuna seal on nende mingisugune koloonia või miski elamine, minul kahjuks / õnneks ei olnud võimalust nendega kokku puutuda. Tee oli korralikult mägine ja käänuline ning ka suhteliselt kitsas.
Tänu sellele teele avastasin ka, et meie auto esiamordid on läbi, sest rattad lõi koguaeg koopasse igas vihasemas kurvis. Seni olime ju ainult sõitnud mööda mõnusaid siledaid kiirteid.

Tomatifarmis endas visati meid igal hommikul pick-upiga põllu peale, kus rahvas jagunes kuuestesse gruppidesse. Igale grupile üks ise valmistatud sõiduk, millega mööda tomatipõõsaid sõites, saime korjata tomateid.
Korraga tegime neli rivi tomateid ning aega see võttis vastavalt valmis või natuke valmis tomatite puhul 30 minutit kuni 2 tundi. Päeva sai õhtusse päris kiirelt ning töö oli ka mugav ning mitte raske.

Juba kolmandal päeval hakati andma inimestele vabu päevi, sest korjamis kõlbulikke tomateid oli vähe ning enamus ajast sõitsime me neid põõsaid niisama läbi, saades saagiks 1 – 2 kasti inimese kohta.

Nüüd eile oli lõpuks ka minu kord, siiani olin alati ära jooksnud, et keegi ei saaks vaba päeva mulle anda, aga arvatavasti sain. Täpselt ei teagi… sest eile õhtul peale töögraafiku välja tulemist tuldi minu juurde ja öeldi, et ma lähen uude farmi tööle (Mary Clark farm). Sellest oli küll väga kahju, sest nagu arvata võis tegeleb see uus farm erinevate puuviljade korjamisega (õunad, ploomid, nektariinid jne).
Graafikut nähes tuli välja ka, et ma pean veel tund aega varem kah üles ärkama, kuna väljasõit toimub kell 5.30 ning töö hakkab kell 6.00 – veel vähem magamist.

Igatahes täna käisin uues farmis tööl ära. Tegemist oli õunte korjamisega, mida ma siis ka päev läbi seal tegingi. Hästi palju herilasi on seal, kes nokivad laiali astutud õuntest mahla või mida iganes. Autos on kah päris mitu kodulooma juures nüüd.
Töö oli loomulikult raskem, kui tomatifarmis, sest päev otsa pidi puude otsast päikesega neid kuradi õunu korjama. Õhtul pakkisin paar kasti ploomi kah enne tööpäeva lõppu. Tegutsemist oli küll rohkem ja ei olnud nii tolmune, kui tomatifarmis, kuid sitem sellegipoolest.
Aga mis kurta, vähemalt on ju töö olemas :) :)

Hostelis on ka selline süsteem, et hommikul, kes on oma autoga, siis neile määratakse auto peale ka inimesed kaasa, keda nad siis tööle veavad. Tomatifarmis oli koos minuga ilusti 5 inimest täis ning sellega teenisin kohe kütuse raha 20 daala, kuid nüüd vean ühte üksikut prantslast, kellelt saan siis 5 daala – vast tuleb rahvast juurde.
Iga kord, iga nägu maksab autojuhile 5 daala. Nii käib siin asi.

Pilte ei ole kahjuks teha saanud, sest nii kuradi kiire on olnud. Farmis ei ole nagunii aega pildistada ja ega siin hostelilgi ilusat külge pole.

Kütusest nii palju, et täna tankisin esimest korda siin Donnybrookis ja kütuse hind oli 1.460 daala liitri kohta. Natuke kallim, kui Perthis. Outbackis pidi üldse maksma 2 kuni 3 dollarit liiter :)
Perthis panime paagi täis ning sõitsime Donnybrooki, seda umbes 200 km. Plus veel siis siin edasi – tagasi tööle sõidud ning täna hakkas kütus otsa lõppema. Läbisõit oli selle täispaagiga 579 kilomeetrit. Eks saab ka rohkem sõita, kui maanteel ainult ringi lasta ja kui Siim hoiaks käigvahetust alla 2000 pöörde.

Praegu ma farme ei positsioneeri kaardile, sest meie üliaeglane internet seda hetkel ei luba. Kui saame palgapäeval võimaluse osta miski internetipulga, siis teen ära!

Kiire uuendus!

Täna õhtuse töölisti vaadates olen ma tagasi oma lemmik tomatifarmis! Aye! Seega oli üks päev vaheldust :) Eks loomulikult näis, kuidas edasi läheb, aga tahaks küll jääda tomatifarmi hooaja lõpuni. Ok, nüüd lähme tudile. Kuuldavasti pidavat järgmine nädal 60% tõenäosus vihmale olema – ju siis magame autos 😀

Kategooria: Donnybrook  7 Kommentaari