Kolmapäev oli mul töölt vabapäev ning seega otsustasin sisustada oma päeva väikese matkaga. Nimelt võtsin Adventure tuuri, mis kestis terve päeva. Käisime vaatamas Jim Jim ja Twin koskesid, milleni jõudmiseks läbisime 4wd radasid, Austraalia moodi matkaradu ning paadi abi. Kohale jõudsime mõlemaisse ning loodus ja feeling oli seal ikka võimas. Väga vinge! Muidugi on hetkel Dry seasoni lõpp ning veega on siin kandis suhteliselt kitsas, seega ei töötanud kosed täisvõimsusel. Rohkem infot piltidelt:
Avastasin põhjaterritooriumi kõige suurema ajalehe esiküljelt vägagi tuttava pildi. Nimelt sama krokodill, sama siga ja sama koht, millest minagi pilti tegin kaks nädalat tagasi. Ise arvasin küll, et see on kohalike jaoks täiesti tavaline nähtus, kui krokodill sõidab sea või miski muu elukaga suus ringi. Tuleb aga välja, et selline pilt sobib väga hästi ajalehe esileheküljele. Eks ma järgmine kord saadan ka oma pilte toimetusse
Oleme nüüdseks jõudnud Kakadu rahvusparki. Täpsemalt asume Cooinda nimelises kohas, kus me elame ja töötame. Darwinist siia on autosõitu umbes 280 kilomeetrit. Kakadu pargi enda suurus on 19,804 km2 ehk siis umbes sama suur, kui Sloveenia. Tegelikult tahtsin Teieni tuua meid ümbritseva looduse ilu. Tegemist on kauni kohaga, me pole küll väga saanud ringi seigelda siin pargis veel, kuid Yellow Watersi Billabongis oleme me mõlemad käinud. Tegemist on jõega ning sellesse kuuluva looduse, floora, loomade ja lindudega. Kuna kõikjal on siin talveperioodil meeletu kuivsus, siis siin asub üks kohtades, kus on vesi. Seega paljud linnud tulevad siia nö. “talvituma”. Kakadu looduses leidub 280 liiki linde, 1700 liiki erinevat taimestiku ja samamoodi leidub palju nii kalu, roomajaid, imetajaid ning sitikaid. Tegemist on ühe rikkalikuma kohaga põhjaterritooriumil.
Kunas oma töötajad saavad tasuta tuuridel ja reisidele siin minna, siis võtsime vabadelpäevadel ka meie asjast osa. Kahel päeval vedas nii, et tehtigi nii hommikul, kui ka õhtul eraldi VIP tuur jõel ainult oma töötajatele. Seega rahvast polnud palju ning minna oli võimalus kuhu tahad!
Ilma pikema jututa mõningaseid pilte. Kindlasti piiluge ka pildigalerisse, kust leiate rohkem pilte!
8. septembriks ehk neljapäevaks seadsin oma sammud Kakadu rahvuspargist tagasi Darwini poole. Kuna Kakadu rahvuspargis eriti sünnipäeval isu passida polnud ning vaja oli ka linnas toimetusi teha, nagu näiteks maksutagastus korda teha, siis neljapäeva varahommikul päikesetõusuga siit ma teele asusingi. Sõit Darwinisse sujus iseenesest hästi. Teepeal oli näha Dingosid, kes jooksid niisama keset maanteed ringi, samamoodi ei puudunud ka tavapärased kängurud. Nägin oma silmaga ära, kuidas känguru jäi auto alla või täpsemalt siis, sai löögi auto känguru raudadelt. Nimelt vastu tuleva auto ette hüppas känguru ning kunas autol oli järel ka haagis, ega ta siis hästi pidama õigel ajal ei saanud küll. Känguru jäi löögi tagajärjel küll ellu, kuid üks jalast ei olnud enam parimas korras – veri oli katki ja nahk jooksis. Otsa sõitja pidas kinni, ei tea kas läks esmaabi andma või otsa peale tegema, mina suundusin igatahes edasi Darwinisse.
Sõit Darwinisse võttis veidi üle 3 tunni, seega kohale jõudsin umbes peale kella kümmet. Tegin koheselt mõningad kiired toimetused ning seejärel sain kokku 3 eestlasega. Kaks nendest (Kaur ja Juhani) pidid kohe kohe tööle minema 4-5 tunniks. Egas midagi läksime Madisega linna peale ringi sõitma, kus sain suurem osa oma asju tehtud. Maksutagastusega on koguaeg mingisugune probleem. Siimul läks Broomeis asi väga libedalt. Läks kontorisse, maksis raha ära ning maksutagastus valmis oligi, siin agas hakatakse midagi huijama, et küll ükskord pole Resident ning kui oled, siis ei sobi, sest oled Austraalias Working Holiday viisaga. Tol päeval jäi asi pooleli, sest mul sai jälle villand sellest. Eestis on hea lihtne, muudkui vajutad edasi ja edasi ning valmis ta ongi! Ise hakata midagi siin käsitsi tegema, siis palju õnne. Proovisin muidugi ka käsitsi varianti e-tax-i. Sai minimaalsel kujul ära täidetud nii et kõik oli tip-top, kuid kui ennast hakata lõpus tuvastama üle interneti, siis ei saa hakkama. Mingisuguseid andmeid ei ole valitsusel. Saingi teada maksutagastus büroost, et probleem seisens selles, et kunas tegemist on minu jaos esmase maksutagastusega, siis ATOl pole minu miskeid andmeid veel andmebaasis jne. Järgmine aasta peaks töötama juba küll!
Päev hakkas õhtasse saama ning saime jälle Kauri ja Juhaniga kokku ning samal ajal kohtusime ka kahe teise eestlasega, kellega olime tuttavad juba Carnarvoni aegadest. Marise ja Tõnisega. Lükkasime lipud jälle autodele peale ning tegime oma tavapärase auringi Eesti lippudega ümber Darwini pea kvartali.
Seejärel oli kiire poes käik ning padavai panimegi sünnipäeva oma metsa laande pidama. Möödus siis toreda ja mõnusa tralliga, kuni hommiku tundideni. Kes magas auto katusel, kes aga telgi enda otsas, sest väljas oli ikka päris palav.
Aitäh kõigile õnnesoovide eest!
Järgmise päeva kosutasime ennast Darwini ühes eeslinnas asuvas veepargis. Veepark ise on täiesti tasuta, kus saab vees sulistada või siis torudest alla lasta. Mina torudesse tol päeval ei julgenud minna. Aeg liigub siin ikkagi suhteliselt kiirel tempol, järgmisel hetkel oligi vaja mul juba kiire poeskäik jälle teha, et alustada tagasi teed, sest juba laupäeva hommikul kell 5 pidin olema tagasi tööpostil kohustusi täitmas. Aga ennenäe imet, teel Darwinist välja otsustas auto JÄRJEKORDSELT ÄRA LAGUNEDA! Seekord siis andis otsad pingutusrullik, kiskusin soonrihma maha ning sõitsin edasi. Muidugi ilma roolivõimu, konditsioneeri ja kõige muuta, sest kõik see jookseb soonrihma pealt. Vahepeal läksime kõik omavahel lahku ning ma alustasin sõitu edasi Kakadu rahvuspargi poole, kui üks hetk märkasin, et temperatuur hakkas tõusma kuni lõpuni välja. Veepump ju jooksis ka sealt samalt rihmalt ning edasine sõit oligi võimatu! Helistasin teistele ja kutsusin neid köiega end ära tõmbama, sest ei seisnud kõige ohutumas kohas.
Järgmiseks leidsime sobiva koha kiirtee ääres, kus oli suurem lai ala ja kus oli hea autosid parkida. Panime samalajal kohvivee hakkama, sest järgmised 2 tundi tuli oodata puksiiri ning ajada asju kindlustusfirmaga.
Nimelt on meie autol olemas RAC roadside assistance, mis tuleb kohale ja hindab auto kahjustused ning seejärel tegutsetakse vastavalt edasi. Minujaoks tähendas see muidugi puksiiri kohale toomist ning auto ära viimist remondikotta. Asja juures oli tore ka see, et oli juba reede õhtu ja siin Austraalias on enamus, kui mitte kõik teenindused suletud kella 17.00ist ning ka kogu nädalavahetuse. Jäi ära ka tööle minek järgmiseks päevaks 5ks hommikuks Autot enne esmaspäeva tagasi polnud oodata.
Tegime seejärel veel natuke kohvi, panime asjad kokku ja liikusime edasi oma metsa laande. Vot tol õhtul oli üks kuradima palav öö. Istud telgis ja lihtsalt sõimad, et kuidas saab olla nii kuradi palav. Lihtsalt jooksed higi ja hingata ei saa. Paar tundi hiljem sadas taga-tippu ka paduvihma selle palavusega Öö mööduski nii pool ärkvel.. Kaur katsetas muidugi jälle ka katusel magamist alguses, aga vihmaga pidi ta sellest loobuma.
Järgmise päeva ehk laupäeva veetsime niisama Palmerstonis Darwini eeslinnas, kus laadisime oma akusid ning vaatasime filmi. Olime kuni õhtuni peamiselt ühes ja samas kohas.
Vahepeal käis ka mingi kohalik kisendamas. (Millegi pärast on alati nii, et kui hakkad filmima, siis on vaikus).
Ära minnes oma metsa laande hakkas aga Kauri, Madise ja Juhani auto streikima. Nimelt sõites sai aku tühjaks, tuled ei tahtnud enam põleda ja auto ise hakkas vaikselt välja surema. Onneks polnud väga pikk maa minna ning kuidagi vedasime end kohale. Pühapäeva hommikul tuli muidugi korra linnas käia ning krokodillid ära osta, sest autol oli aku tühi ja enam tööle ei läinud. Terve pühapäeva sõitsime ringi nii, et ühte autot käivitasime krokodillidega.
Esmaspäev algas osadele kõva peavaluga ja tööle minekuga. Marisele ja Tõnisele helistati hommikul, et vaja tööle minna. Midagi suurt täpsemalt ei kirjeldatud vaid, et tuleb kontorisse kohale minna ning saada edasised juhised. Tegemist pidi olema ka füüsiliselt raske tööga. Minemine algas muidugi sellega, et üks auto ei tahtnud kuidagi tööle minna ega töös püsida ning lõpuks vedasime selle auto lihtsalt köiega Palmerstoni. Maris ja Tõnis jõudsid kontrosse miski 3 tundi hiljem, kuid töö oli siiski olemas 😀 Nimelt said nad terve päeva laoruumis konditsioneeri all hinnasilte püstoliga kleepida. Kui see austraallaste jaoks füüsiliselt raske töö on, missugune see kergem variant siis on?!
Meie aga veetsime päeva jälle Palmerstonis. Seal on selline hea võimalus, et pargid auto ära ja vead juhtme läbi akna valgusposti külge, kus on vooluvõtmise kohad ning võid terve päeva veeta internetis surfates või filme vaadates (rüperaalist muidugi). Vahepeal kruttisime ka aku maha ja viisime ostukäruga lähimasse autoosade poodi, kus meie õnneks testiti aku ära ning öeldi lühidalt ja konkreetselt: “It’s fucked!”. Egas midagi, ostsime uue aku ja ühendasime ära ja auto töötas jälle! Seekord pääsesid nad kerge probleemiga, mitte nagu meil meie Falconiga. Vahepeal saingi teada, et meie auto parandus läheb maksma 500 dollarit. No! … ei osanud enam midagi mõelda. Auto peale on rohkem raha läinud, kui see väärt on. Kui mõtled, et midagi ei saa enam katki minna, siis ikka kusagilt miski annab otsad. Hakkasime siis minu autole järgi minema, kui teepeal sõites hakkas aga Kauri autol samuti temperatuur tõusma ja ülekeema. No siis oli kõigil juba kopp täiesti ees – täielik masendus. Nemad ei saanud liikuda ja mina ei saanud oma autot kätte. Kuidagi veeresime 20 km/h mehaaniku juurde, kes kontrollis radiaatoris lekked ja rõhu üle. Kõik oli sellega küll korras, natuke oli vett vähe. kuid see eest piirides ja ka kork oli vale tihendiga. Ostsime uue korgi ja panime vett veel juurde ning hakkaski paremini temperatuuri hoidma. Aega oli 15 minutit, et jõuda teise linna otsa ning minu auto kätte saada. Minuti täpsusega sinna me ka jõudsime ning tagasi ma auto ka sain. Päev lõppes ikkagi kokkuvõttes hästi – kõigil olid autod jälle sõidukorras.
Sünnipäev venis pisut pikemaks, kui planeeritud oli. Onneks hetkel veel tookoht alles ja ise tagasi ka Kakadu rahvuspargis. Teisipäeva hommikul alustasin uuesti sõitu Kakadu rahvuspargi suunas ning kohale jõudes asusin ka kohe tööle. Nalja visati minu üle kõvasti, et läks Darwinisse sünnipäeva pidama ja siis äkki lagunes auto ära. Kes sellist ulli juttu usuks?! 😀
Tore on see infoajastu!
Postitust jääb lõpetama Darwini kohalik didgeridoo drum & bass bänd eMDee.
