Austraaliasse

Mõtlesime juba peale kolmandat nädalat Carnarvonis olemist, et peame siit minema saama.
Läks aga ikkagi nii, et oldud sai siis seal kümme nädalat.

Aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Lahkumise viimased nädalad olid üli mõnusad. Farmis läks kõik üldiselt hästi (välja arvatud traktori uputamine põllul olevasse mutta jms). Tekkisid meile sinna väga üli lahedad Eesti tüdrukud ja poisid. Nendega sai siis ka peetud meie lahkumise peod Carnarvonist ja nüüd oleme jällegi pudeli Vana Tallinna võrra rikkamad.

Viimased nädalad möödusid väga kiirelt ja kõik eelnev oli selle kõrval nii pikk. Saime peaaegu valmis oma sõbrad banaanid. Korjatud said ka kõik arbuusid, kõrvitsad ja paljud maisid.

Nüüd siis liikvel ikka ülespoole, kus on soojem ja loodetavasti võetakse meid seal rõõmsalt vastu. Carnarvonis läks siis viimastel nädalatel ikka väga külmaks, kuna siin ju talv. Öine temperatuur oli umbes 10c ja päeval 20-30c. Nagu arvata võite, siis normaalsele Eesti inimesele on see ikka väga siga külm.

Mõni klõps mineku hommikul:

Jaanipäev algas arbuusi korjamisega / söömisega. Tegin Teile mõned pildid ja ka video, kuidas näeb üks osa meie päevast välja. Nüüd on küll arbuusidega ühelpool, kuid see eest saame nüüd asenduseks kõrvitsaid korjata.

Jaanid ise võtsime vastu eestlastega kohalikus rannas. Meid oli kokku 16 tükki. Lõke lõõmamas keset liiva ning taustaks Eesti keel koos ookeani kohinaga. Rannas sai päris mitu tundi vedeletud ning tähistatud.
Hiljem liikusime tagasi oma elamisse ning valmistasime järel lõkke ning grillisime ka mõningat lihakest.

Järgmine hommik peale paari tunnist magamist jätkus järjekordselt arbuuside korjamisega ning õhtul rekka laadimisega! 😀 Päev oli ikka jube pikk peale Jaane.

Pühapäeva veetsime viiekesi Carnarvoni ligidal (75km kaugusel) ookeani ääres. Koht on tuntud oma vett purskavate aukude tõttu, kust vesi võib kohati pursata kuni 20 meetri kõrgusele. Meie sattusime sinna küll tuulevaiksel päeval, kuid väike tulemus oli siiski olemas (vaadake videot). Põhimõtteliselt terve pühapäev möödus seal ning samuti ka lõuna rannas koos arbuusi, greibi ja puuviljakoogiga oli super!

Oh õudust! Juunikuu lõpp on juba ligidal ja Jaan veel rohkemgi ning me pole see kuu veel ühtegi postitust teinud! Häbi on…
Mõningad nädalad tagasi saime omale 10 elusat härra ja proua krabi, kes said ilusti ka potti aetud. Tänud veelkord Avele ja Christianile toormaterjali eest! Krabikesed olid ikka SUPER head!

Suurt midagi ei ole tegelikult lisada ka. Ikka töötame ning hetkel korjame peamiselt maisi, arbuuse ja kõrvitsaid. Kohe peaks algama ka greipide korjamine. Banaanidega enam väga ei tegele, sest suurem osa tööst tehtud. Banaane pole ka väga korjata, sest ilmad on jahedamad ja enam kobarad väga kasvada ei tahagi. Ammu oleks pidanud kobarad ära kiletama, kuid siiani on tegemata. Farmis on praeguseks peale meie ka töös üks kanadalanna ning kolm eestlannat! Vahepeal oli itaallane kah paar-kolm päeva, ei tea mis temast sai…

Ise valmistume siin vaikselt edasi liikumiseks põhja suunas, et edasi avastada Austraaliat ning leida ka uus töökoht. Järgmisel nädalal lähevad auto papud vahetusse ja ka esisild reguleerimisele. Loodame, et saame kõik tehtud!

Mõningat veel:

Hommikune kisakoor.

Esineb palju banaanivõsas.

Kits.

Laupäeval külastasime Carnarvoni hipodroomi, kus ka meie panime raha vahele. Mitu korda oli meid sinna hobeste võiduajamisele kutsutud ning seekord käisime ka oma silmaga siis üle kaemas.
Peamiselt oligi nagu see ikka on – hobesed ajavad ringi ja miskid pisikesed põnnid otsas ning ise samal ajal arvutad, kalkuleerid ja mõõdad välja oma lemmik hobuse(d) ning viskad pappi vahele. Panustamise variante on seal kõik võimalikke. Küll vali ise või lase arvutil valida. Panustada sai igas vääringus, alustades 50 sendist.

Sõite oli kokku 6 ja eestlasi oli ka kokku 6 koos meiega.