Esimesed kohalikud, keda saime näha 2 meetri pealt (meie telgi kõrval)
Siimuga sai meil kuu aega mööda saadetud Donnybrookis. Juba kuu aega! Peamiselt töötasime ning eelmisel neljapäeval saigi otsustatud, et liigume edasi. Kõikjal hakkas hooaeg otsa lõppema, nii viinamarjadel kui ka tomatitel. Paljud teisedki, kellega olime juba tuttavaks saanud, lahkusid. Kolmapäeva hommikul tegime Donnybrooki Brook Lodge hostelist check-outi ning suundusime edasi Walpole suunas.
Enne seda käisime pühapäeval ka Krischani ja Maxiga Bunburys rannas. Krischanile oli see viimane Austraalia rannapäev, sest sellel reedel / laupäeval lahkub ta Tai suunas. Loodetavasti näeb kunagi! Eestlannalt saime ka tasuta body-boardi, millega siis meie algajad saime ka surfamist natuke proovida. Pildigaleriist kusagilt albumist leiab vast piltigi! (mitte enne järgmist nädalat… )
Tegelikult on nii palju kirjutada ja pilte Teile näidata, kuid hetkel on aeg meil piiratud. Kiiresti läheb pimedaks ning interneti / voolu võimalus on ka suhteliselt minimaalne meie hetkeses kämpingus. Kui jõuame järgmine nädal Perthi, siis võtame terve päeva vabaks, et ette valmistada blogi jaoks videod / pildid ning jutt. Hetkel asume Margaret Riveris, kuid sellest kõigest õige pea (siim sayd: kannatust sõbrad!) ! Nägelemeseni!
Elu tomatifarmis hakkab vaikselt kokku kuivama. Mitmed on tomatid käest visanud ning edasi liikunud, kas oma kodumaale või kusagile mujale. Samuti on lakanud kasvamast osad tomatiread ning hetkel ongi alles veel viimased paarkümmend paremat rida. Esimesed ja vanemad on üle kastetud, et nad kiiremini väljasureks, sest korjata pole sealt enam suurt midagi – ainult väikesed kõlbmatud tomatid.
Täna hommikul lahkus ka üks Eesti tüdrukutest siit Brooke hostelist ning läks edasi reisima ja seiklema Melbourni kanti. Seega meid eestlasi siin alles kolm veel. Kuuldavasti lahkub ka nädala pärast teine Eesti tüdruk. Seega tõesti, hooaeg saab siin läbi!
Hetkel muidu kõik täitsa korras meiega. Väike konditsioneeri nohu oli siin paar päeva ning nii kauaks, kui tööd siin jätkub, siis saame ka hakkama
Toimunud ei ole midagi ja kirjutada polegi eriti millestki. Tööinimesed oleme olnud nüüdseks 24 päeva ja minul selle sisse mahtunud 3 vaba päeva. Kristeril mõned vabad päevad rohkem. Kuskile reisida ei ole õnnestunud, sest vabad päevad kattunud ei ole. Uurisin ka enda farmerilt, et kauaks veel tööd jätkub. Vastuseks sain, et umbes neli nädalat on veel tööd. Tähendab see siis seda, et kõigi eelduste kohaselt oleme me peale töö lõppu järjekordselt kodutud ja elame/magame seal kus juhtub. Hiljemalt siis peaks hakkama ka tekkima pilte ja jutte meie elust-olust. Plaan hetkel, et liigume vaikselt ringi seigeldes kuskile Darwini suunas ja asume mingiaeg sealkandis uuesti farmi tööle.
Tööl läheb mõlemal jätkuvalt hästi, mõlemal on tööd ja vabu päevi väga palju ei ole.
Oleme siin olnud nüüdseks juba üle kuu ja kängurud on igapäevaseks nähtuseks muutunud. Palavus enam probleeme ei valmista ja kui päeval on temperatuur alla 25kraadi, peame otsima pusa.
Eks kui midagi toimub, anname ka Teile teada ja näitame.
Lisaks siis üks pilt minust (kalevipojast) koos töökaaslastega.
Lisaks on tekkinud mõni pilt Donnybrooki galeriise ja olge ootel, homme ilmuvad tomatifarmi pildid.