Viimane peatuspaik enne Darwinisse jõudmist! Samal päeval peale Nitmiluki rahvuspargi avastamist jõudsime omadega Adelaide Riveri nimelisse väikesesse asulasse. Edasi ei riskinud sõita, kuna hakkas vaikselt pimenema ning auto vajas ka veidikene rahunemist. Nimelt Katherinist alates hakkas auto käigukast jupsima, vahetas ise käike suurtel kiirustel ning häiris normaalset sõitu. Samuti tahtsime ka näha hüppavaid krokodille, kuid olime omadega natuke vales kohas. Krokodillide hüppamine leiab aset küll Adelaide Riveril, kuid mitte selle nimelises külas Adelaide river, kui jõgi ise, on pikk ning krokodillid on rohkem üleval Darwini lähedal, kuhu me ka järgmiseks suuna seadsime!
Kohe karavanpargi kõrval asus ka kohalik baar, kuhu sisse astudes tabas üllatus, mis üllatus! Sinna oli üles pandud tuntud pühvli topis nimega Charlie, filmist Crocodile Dundee!
Tegelikult täitsa nägemata Katherinei ümbrus ei jäänutki. Käisime Katherinei lähedal Nitmiluk (Katherine Gorge) rahvuspargis, kus tegime kokku umbes 15 kilomeetrise jalgsimatka mägedes. Suur osa rahvuspargi radadest oli saanud kahjustada metsapõlengute tõttu ning need olid seega külastajatele suletud. Kaks – kolm rada olid siiski kõnnitavad ning meie tegime seekord kaks esimest, kuna kolmandaks nappis aega ja jaksu. Väljas oli ikkagi tugevalt üle 30 kraadi ja päike paistis lagipähe ning hiljem tahtsime ka jõuda Darwinile lähedamale, et mitte jääda veel üheks ööks Katherinei.
Umbes poolel teel mägedes märkasime, et sakslane Patrick on vahepeal katki läinud. Nimelt jalgadel kannad täiesti ära hõõrdunud. Andsime talle väikese esmaabi ning jätkasime oma teekonda. Vahepeal läks Siim oma teed ning seega kadus minu ja Patricku silmist mitmeks tunniks.
õnneks lõppude lõpuks saime kõik auto juures jälle kokku ning matk läks kokkuvõttes edukalt!
Vaated ülalt mägedest olid võimsad! Kui sinna plaanis minna, siis tasuks kindlasti mõelda kanuumatka peale, sest see tundus väga populaarne ja võimas nii samuti!
320 kilomeetrit veel minna Darwinini! Puhhh… no ei oskagi enam midagi kirjutada. Ikka ja jälle see sama: vahepeatus koht üheks ööks, midagi vaadata ei jõudnud ja järgmine hommik jälle minek. Oleks tahtnud paar päeva isegi veeta Katherine ümbruskonnas, kuid seekord jäi see ära. Loodetavasti satume siia varsti korraks tagasi 😉
Katherineis linnas sees asub koht nimega Hot Springs. See on aga hea koht pikniku pidamiseks või suplemiseks. Maa seest tuleb üle 32 kraadist vett ning linn on selle koha ilusti üles ehitanud, kuhu on loonud teerajad, istumisekohad ning ka spetsiaalse ala suplemiseks. Tasub minna, kui kellegil sinna suunas plaan liikuda on.
Kuigi tegemist on sama riigiga, siis eksisteerib tegelikkuses seal ka täitsa piiripunkt, kui minna ühest osariigist / maakonnast teise. Passi seal väga ei kontrollitagi vaid rohkem huvitutakse sellest, et kas sul on kaasas miskeid juurikaid. Erinevate juurikate vedu üle piiri on keelatud, sest tahetakse hoida kahe maakonna alast vahet äädikakärbestest vaba. Sellise piirangu loomine aitab kaasa Cane Toadi ja teiste ebameeldivate külaliste laienemist Austraalias. Kõvem kontroll on on muidugi sisse sõites Lääne-Austraalia territooriumile, kuna seal on Cane Toadide levik veel väike ning nii seda ka üritatakse jätkuvalt nii hoida.
Nimelt mingisugune tainapea tõi Havailt Austraaliasse sisse võõrliigi – Cane Toad. Tegemist on konnaga, kes elab peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika piirkondades. ühesõnaga, Austraalia looduse jaoks üks väga kahjulik tegelane. Esiteks, antud konnad paljunevad meeletu kiirusega ning nad on ka mürgised. Teiseks, vahet pole, kes neid üritab ära ampsata, olgu selleks kasvõi kuri krokodill. Krokodill jääb ikkagi kaotajaks…
Lake Argyle on Austraalia üks suurimatest järvedest. Pindalalt on järv umbes 1000 km² suur. Käia, olla ja vaadata on seal järvel küllaga. Järvele on ehitatud ka tamm, valmis 1971 aastal ning on 335 meetrit pikk ja 68 meetrit kõrge. Tammi ehituseks võeti materjal sealt samadelt küngastelt. üks hull olevat nii palju dünamiiti pannud, et pauku olevat tunda Sydneyiski. Tammi tavaline mahutavus on umbes 6 miljonit megaliitrit vett ja parimatel päevadel, kui on suur sissevool, siis on tamm võimeline hoidma endas kuni 35 miljonit megaliitrit vett 2000 km² suurusel alal. Eesmärk on hoida vett kuivaks hooajaks, et saaks siis vastavalt tammi abiga vee kogust reguleerida ümbruskonna jaoks. Lähedal ju kohe farmi linn Kununurra. Juttu oli ka, et selle aasta märtsis vist, voolas läbi Ord riveri Lake Argylei igas sekundis sama palju vett, kui on umbes Sydney sadamas. See arv oli kah miski päris suur.
Järves leidub väga palju vääriskive. Erinevaid värve / sorte teemandeid ning muid säänseid. Järve lähedal kohe on ka suur teemandi kaevandus, kuhu kahjuks niisama ligi ei pääsenud. Leidub ka sebra kivi, mis on maailmas ainulaadne ning seegi selle järve sügavustes.
Me jäime ka sinna pidama üheks päevaks sealsesse karavaniparki ning võtsime tuuri paadiga järvele. Maksma läks see 90 dollarit näkku ja võib öelda, et väärt see seda oli. Saime näha mitte puuris olevaid krokodill, wallabysid, linde ning loomulikult järve ilu ennast.
Pildi pealt on näha selle heledama jutina, et vesi mängib päris kõvasti. Mõelge, kui suur see järv ikkagi pindalalt on ning siis veel suudab langeda ja tõusta nii mitmeid meetreid.
Leia pildilt känguru!
Järveke on koduks ka umbes 25,000 magevee krokodillile ja ainult 26 liiki kaladele ning mingile tundmatule sordile veel (vt. pildilt). (Talisuplemine Austraalias)