Maailmas on ainult kaks randa, mille kaldaäär koosneb ainult karpidest ning üheks neist on Shark Bays asuv Shell beach. Karbikesi on ookean uhunud kaldasse juba üle 4000 aasta ning see jätkub hetkelgi. Pinnase sügavus on umbes 5-7 meetrit ja rannajoone pikkuseks ligikaudu 110km.
Oleme jõudnud nüüdseks siis kohta nimega Monkey Mia (vaadake kaarti, saate aimu). Auto korras! Kuna meie sihtkohaks on jätkuvalt Carnarvon, siis tegime siin väikse peatuse, et puhata, olla mõnusad ja pidada lollakaid Eastereid. Munadepühad on siinmail tähtis püha ja üpriski palju jääb elu seisma. Seega kuni kolmapäevani oleme siin ja siis 300km sõitu ja Carnarvon saab juurde endale kaks tublit, töökat elaniku.
Tahtmine oli ka minna siin lähedal asuvasse rahvusparki, aga kuna rada mis seal on, on mõeldud 4wd only, siis jäi see ära. Oleme küll juba uurinud, et pidi olema sõidetav esiveo ja uute rehvidega, aga meil siiski tagavedu ja suht olematud rehvid, seega shit happens.
Lähim linn meile hetkel siis Denham, mis asub ookeani ääres (nagu enamus siin). Linnas olemas kaks toidupoodi, kaks alkoholi poodi, pagar ja liha pood. Kõik vajalik seega olemas. Kohe linnalähedal on olemas Little Lagoon, mis siis on kunagi olnud ookean, aga kuna veetase on madalamaks jäänud, on alles jäänud vaid laguun. See ainult alles jäänud laguun kujutab endast siga sinist veekogu, mis on 2-3 korda soolasem kui ookean ja seal on super mõnus lihtsalt hulpida.
Sinna sõidul õnnestus ära näha ka meie kaks esimest emu, kes passisid lihtsalt teeääres ja vaatasid tuimal ilmel ringi.
Natuke siis nüüd kohast kus oleme. Maksame oma telkimise eest 15 dollarit nägu ööpealt, see siis meie siiani kallim telkimine töövälisel ajal. Nagu arvata võite, on elu Austraalias kole ja kohalikud ainult röövivad meid. Saame me siis selle raha eest ujuda basseinis ja ookeanis. Olemas korralikud pesemisvõimalused ja köök pliitide, grillide, külmikute ja muude nännidega. Ookeanis on vesi suht puhas ja see annab meile võimaluse ujuda koos erinevate kalade, raide, meritähtede, kilpkonnade ja DELFIINIDEGA.
Mainiks veel ära, et Austraalias miinimun töötunni palk on 15 dollarit ja keskmine on kordi suurem.
Kilpkonna kutsume me nüüdseks juba nimega Kipsi, kuna nii mugavam ja näeme me teda mitmeid kordi päevas.
Lisaks siis nagu kuurortile kohane, on meil võimalus minna baari, restorani, kohvikusse, poodi, video tuppa loodusfilme vaatama või lihtsalt väikest massaasi võtma.
Meie hetkel nädal olnud puhkus on siis välja näinud umbes selline, et tuhat korda ujume ja teine tuhat korda päevitame, sinna vahele pressime veel söögikorrad ja külmad õlled. Ärkamine toimub meil umbes kella seitsme aeg, kuna kell pool kaheksa tulevad randa delfiinid ja siis toimub nende toitmine. Siiani parim tulemus on olnud 11 delfiini korraga.
Olemas meil on ka neli kohalikku emu, kes siin tuusalt ringi patseerivad ja olenevalt tujust jätavad maha sokolaadi nööpe või rummi kooke.
Ja nagu eestlastele kohane, oleme me suutnud mainet kõrgel hoida. Näiteks üks hommik, kui istusime kell 9 hommikul köögis niisama, tuldi juurde ja uuriti, et mis juhtunud ja miks me õlut ei joo.
Olge tublid Eestis, teil vist juba saab ilma puhvaikata liikuda ja varsti keeratakse küte kinni.
Lühike video minu tomatifarmist. Põllu pealt tulles.
Kalbarri kivid liikuvas pildis.
Kah miski lühike klipp.
Meie videoklippide töötlus on nii nagu on. Kahjuks pole eriti võimalusi montaažiks, kunas 1920×1680 resolutsiooni maha mängimine meie läpakas annab soovida Nii et, klipid tulevad nagu välja kukuvad.
Port Gregory lähedal on looduslikult värvunud järv roosaks. Sama ainet leidub selles järves, mis annab ka porgandile tema värvuse. Pildi pealt ei ole muidugi asi suurem asi ja kahjuks me ei sattunud sinna paremal aastaajal. Järves või selles veekogus oli veetase madal.