Austraaliasse

Siimuga sai meil kuu aega mööda saadetud Donnybrookis. Juba kuu aega! Peamiselt töötasime ning eelmisel neljapäeval saigi otsustatud, et liigume edasi. Kõikjal hakkas hooaeg otsa lõppema, nii viinamarjadel kui ka tomatitel. Paljud teisedki, kellega olime juba tuttavaks saanud, lahkusid. Kolmapäeva hommikul tegime Donnybrooki Brook Lodge hostelist check-outi ning suundusime edasi Walpole suunas.

Enne seda käisime pühapäeval ka Krischani ja Maxiga Bunburys rannas. Krischanile oli see viimane Austraalia rannapäev, sest sellel reedel / laupäeval lahkub ta Tai suunas. Loodetavasti näeb kunagi! Eestlannalt saime ka tasuta body-boardi, millega siis meie algajad saime ka surfamist natuke proovida. Pildigaleriist kusagilt albumist leiab vast piltigi! (mitte enne järgmist nädalat… )

Itaalia mafiosnik Max & Eesti joodik Siim.

Tegelikult on nii palju kirjutada ja pilte Teile näidata, kuid hetkel on aeg meil piiratud. Kiiresti läheb pimedaks ning interneti / voolu võimalus on ka suhteliselt minimaalne meie hetkeses kämpingus. Kui jõuame järgmine nädal Perthi, siis võtame terve päeva vabaks, et ette valmistada blogi jaoks videod / pildid ning jutt. Hetkel asume Margaret Riveris, kuid sellest kõigest õige pea (siim sayd: kannatust sõbrad!) ! Nägelemeseni!

Elu tomatifarmis hakkab vaikselt kokku kuivama. Mitmed on tomatid käest visanud ning edasi liikunud, kas oma kodumaale või kusagile mujale. Samuti on lakanud kasvamast osad tomatiread ning hetkel ongi alles veel viimased paarkümmend paremat rida. Esimesed ja vanemad on üle kastetud, et nad kiiremini väljasureks, sest korjata pole sealt enam suurt midagi – ainult väikesed kõlbmatud tomatid.
Tööd pidavat jaguma kuni maikuu esimeste nädalateni, kuid arvatavasti laseme meie siit Donnybrookist jalga juba 4 nädala pärast. Pildigaleriist leiab mõningad pildid tomatifarmi argipäeva elust. Meeskond pole alati sama, kellega töötad. Nii ka juhtub vahest, et selle masina juhiks satub Ojun, kes siis leiab, et tomatite ridade vahelt peaks kiiresti kiiresti läbi sõitma. Seega 10 kasti asemel korjame hoopis 4. Masinatest üldse nii palju, et kõik on erinevalt ehitatud, kuid põhimõte sama. Pildil antud masin on esiveoline ning osad on ka nö. tagaveolised, et külgmised rattad siis veavad ning esimene pöörab.

Täna visati meid ka telgist välja, Siim seda muidugi ise veel ei tea. Minul on vabapäev ning siis paluti, et me ruumidesse koliksime. Sest millegipärast tahavad nad telkidest inimesed välja saada ning anda kindlad toad numbritega. Samuti tuleb ka miski pidu vist seal telklaagri kohapeal. Igatahes, vähemalt sain valida meile toa ning nüüd elame minu töökaaslase Krischaniga ühes toas. Neljane tuba on muidu. Osad on siin ka 16-kohalised toad.

Täna hommikul lahkus ka üks Eesti tüdrukutest siit Brooke hostelist ning läks edasi reisima ja seiklema Melbourni kanti. Seega meid eestlasi siin alles kolm veel. Kuuldavasti lahkub ka nädala pärast teine Eesti tüdruk. Seega tõesti, hooaeg saab siin läbi!
Hetkel muidu kõik täitsa korras meiega. Väike konditsioneeri nohu oli siin paar päeva ning nii kauaks, kui tööd siin jätkub, siis saame ka hakkama

Kui Siim on kuni praeguseni töötanud iga päev, siis minul on juba päris mitmes päev vaba.
Eelmisel reedel oli mul 6 tunnine tööpäev, kus lõpetasime töötamise lõuna ajal ning seejärel jagati kõigile kätte palgatšekid. Mina sain alles eile oma, sest minu TFN number polnud veel süsteemi lisatud, kuid nüüd peaks kõik korras olema.

Laupäeval oli tomatifarmis kõigile vaba päev ning seega suunati mind pooleks päevaks viinamarju korjama. Tegemist oli veini valmistamiseks mõeldud viinamarjadega ning need nägid välja täpselt nagu mustikad kobaras. Jällegi oli seal herilasi päris palju. Palka maksti seal viinamarja istanduses peale töö lõppu ümbrikus. Kõik said 90 daala.

Pühapäevaks võtsin ma ise omale vaba päeva, et käia ära Perthis ning saada kätte meie pangakaardid ning muud kirjad. Teepeal nägin ära ka kaks känguru – surnud känguru, lebasid teeääres. Perthi kesklinnast oli vaja läbi sõita, et kaks eestlast ühest linnaosast peale võtta ning seejärel tagasi minna tuldud teed pidi. Kesklinnas istusin ummikus kokku ligikaudu 1,5 tundi. Küll oli seal tee töid ja ka jalgratta maratoni võistlus ning kogu see kupatus jäi just minu teele. Igatahes, kaardid ja kõik vajalikud kirjad sain kätte ning paak sai kah täis võetud ja õhtuks olingi tagasi Donnybrookis.

Esmaspäevaks oli jälle mulle vaba päev määratud! Esmaspäeva sisustasin Bunburys käimisega, kus oli vaja käia poes ning osta ära ka veel internetipulk (Pühapäeval on peamiselt poed kõikjal kinni, seega tuli esmaspäeval käia).
Interneti pulga võtsin Austraalia kõige suurema tele/mobiiloperaatori Telstra oma, kunas sellel on kõige parem levi üle Austraalia ning seega ka outbackis. Loomulikult olid ka hinnad mõistlikumad, kui seda Vodafoneil. Teenuseks sai võetud Pre-paid Mobile Broadband, mis maksis 79 daala ning kaasa sai 2GB andmemahtu. Ning seejärel on võimalus laadida peale erinevas vääringus krediiti. Arvatavasti laeme 150 dollari eest ning siis saame 30GB andmemahtu (üles- ja allalaadimine kokku) 365 päevaks. Seega on meil nüüd võimalus ka Skypes olla
Bunburys tegin ka kiirelt väikese tiiru, käisin ookeani ääres ning üritasin linnas mõnda vaatamisväärsust vaatama minna. Vaadata seal linnas nüüd küll midagi ei olnud, peale ookeani. Mõni pildike on ka pildigaleriis.

Teisipäevaks sain tagasi tööle ning see oli ka kõik. Üks päev tööd. Täna kolmapäeval on jälle vaba päev. Näis, kaua see jura kestab.
Täna tuleb veel panka minna ning oma eile saadud raha tšekk rahaks teha. Auto pagasnik tuleks kah korda teha, võimatu on sealt enam midagi üles leida.