Autori postitused

Fremantle Prison

Oleme siis hetkel tagasi Perthis. Siia tulek möödus probleemideta ja välja oli meil juba ennem vaadatud hostel, kuhu tulla. Meie uueks koduks kolmeks ööks sai Ocean Beach Backpackers. Tegu siis odava elamisega (24 dollarit öö) ookeani ääres (50m ookeanist). Hostel ise on puhas ja korralik, üleliigset lärmi pole ja tasuta parkimine. Miinus on ehk kaugus kesklinnas (15min auto sõitu), aga pole hullu.
Perthis sai ära käidud ka Fremantle Prisonis (vanglas). Võtsime kaks tuuri, mille hinnaks kokku tuli 25 dollarit. Üksikult on hinnaks 18.50 kohalikku raha. Esimene oli Doing Time Tour ja teine Great Escape Tour. Esimesed siis tutvustati vangla ajalugu, vangla korda ja vangide igapäeva elu. Sellejuurde kuulus siis ka ringkäik vanglas. Teisel tiirul käisime rohkem ringi väljaspool vanglat sealhulgas vahitornis ja kuulasime jutte erinevatest põgenemis katsetest, millest enamus jäidki katseteks. Giidiks sattus meile mõlemal korral sama inimene ja tema tööga võib rahule jääda. Oli jutukas, oskas küsimustele vastata ja andis meile infot põhja-lääne Austraaliasse jäävate vaatamisväärsuste kohta.

Fremantli vangla (osariigi karmima korraga vangla) ehitust alustati 1850 aastal ning valmis sai see 1855 aastal. Töö lõpetas 1991 aastal, seega hetkel 20 aastat tagasi. Esimesed asukad saabusidki vanglasse 1855 paiku, kes toodi sinna peamiselt Inglismaalt. Palju oli iirlasi. Ka Ameerika pinnalt läbi Inglismaa sattus sinna mõnigi. Laeva sõit Inglismaalt hakkas Oktoobris ning kestis umbes 3 kuud ehk Jaanuarini.

Viimane inimene, kes hukati läbi poomise oli Eric Edgar Cooke ning see oli aastal 1964. Ka üks naisterahvas Martha Rendell hukati selles vanglas läbi poomise.
1988 aastal mõõdeti vangla sise temperatuuriks 52.2 kraadi, mille tagajärjel toimus ka seal mäss. Mitu sektsiooni võeti vangide poolt üle ning paljud valvurid sattusid vangide küüsi. Põletati ka vangla kolmanda sektsiooni puust katus maha. Kogu kahju tol aastal oli 1.8 miljonit dollarit.


Vanglas endas oli muidu 4 sektsiooni, kus viimases hoiti mõrvareid ja eluaegse vangla karistusega vange. 1 sektsioon oli siis kõige leebemate karistuste kandmiseks, kuid siiski miinimum oli 90 päeva. Sellel ajal anti näiteks kommi varastamise eest 90 päeva vanglat. Kõige noorem vang 6 aastane poiss mõistetigi varastamise eest 90 päevaks trellide taha. Pildigaleriist leiab kongidest ka pilte. Alguses olid kongid umbes 1,2 meetrit laiad ja paar meetrid pikad, kuid erinevate surmade ja haigusjuhtude puhul ehitati kaks kongi üheks. Surmade põhjuseks kirjutati vangla arsti poolt “Vangi külastas jumal”. Tegelik surma põhjus oli lämbumine ja selle arusaamiseks kulus mitmeid aastaid. Kuna vangla algusaegadel puudus elekter, põletati kongis õlilampe. Kongides puudus aga ventilatsioon ja seega tekkis hetk, kus hapnik hakkas otsa lõppema. Selletõttu lõhuti kongide vaheseinad ja ehitati kahest üks, lisaks tehti ukse alla äärtesse ventilatsiooni avad.

Vanglast on õnnestunud kõigest kuuel inimesel põgeneda. Ülejäänud on kõik ebaõnnestunud. Nendest põgenejatest kuulsaim on Joseph Bolitho Johns “Moondyne Joe”, kes on põgenendu Fremantle vanglast kuus korda. Peale viiendat korda ütles kuberner, et kui tal õnnestub veel põgeneda, saab ta vabaks. Sellel ajal oli mehe sõna au sees ja peale järjekordset põgenemist sai “Moondyne Joe” vabaks ja elas oma viimased 21 aastat ilma probleemideta vabaduses.

Vangla vaimud käisid kah korraks meie auto kallal :( :

Kategooria: Perth  2 Kommentaari

Giants & Mammoth Cave

Margaret Riveri ühed populaarsemad vaatamisväärsused on koopad, mis on moodustunud lubjakivist ning sisaldavad 35,000 aasta taguseid fossiile. Koopaid on Margaret Riveri ümbruses 500 kandis ning avatud neist on 6. Meie käisime Mammothi nimelises koopas ning hiljem ka Giants koopas.

Mammuti koopa valisime seetõttu, et kirjelduse järgi oli tegemist gooti-stiilis koopaga, mis pidi ka kõige sellise kurjema ja vihasemana tunduma. Peale Giants koopa külastust oli too köki-möki. Mammoth Cavei sissepääsu tasuks oli 20 dollarit ning kaasa anti audio-guide, mille abil sai siis erinevates kambrites kuulata vastavat juttu. Millal tekkisid miskid kristallid või kujud ja mis fossiil parasjagu seina peal näha on.

Mõtlesime, et sellest Mammoth Caveist piisab meile, et teised samasugused, kuid… ühte brosüüri sirvides jäi silma paar koobast veel. Giants Cave on omapärane seetõttu, et võimalus on selles koopas ise ringi ronida koos taskulambi ja kiivriga. Jalas peavad olema ka kinnised saapad. Seega, valisimegi Giants Cavei, et ära kogeda ka ise exploreimist. (Eesti keeles ei oska enam kirjutada…). Sissepääs oli 12 dollarit ja elamust selle raha eest 10 korda rohkem, kui Mammoth Caveis.

Võimas oli! Kott-pimedas koopas ringi kõndida, kus maksimaalseks sügavuseks saavutasime 86 meetrit! Pikkust oli koopal üle 500 meetri, mille läbimine võttis meil umbes 1h ja minuteid peale. Lõpus tuli ronida ikka läbi kitsaste avade ning proovides mitte kinni jääda. Vahepeal oli isegi raske õiget teed edasi leida, kuid nagu meile eelnevalt öeldi, tuleb rahulikult ise teed otsida! 😀 Nii me sealt ka lõpuks välja saime. Võimas oli, kes satub sinna, siis kindlasti tuleks käia Giants Caveis! Siimu telefoniga sai mõni pilt kah tehtud, sest enda kaamerat ei olnud sinna mõtet kaasa vedada, kuna puudus valgus ja seal tuli ka kitsastes avades ronida.

Kategooria: Margaret River  Kommenteerimine suletud

Fernhook falls

Walpoleist edasi suundusime Margaret Riveri poole ning ööseks jäime Fernhook Fallsi kämpingusse.

Enne seda tahtsime minna ühte teise kämpingusse, mis jutu järgi pidavat tasuta olema, kuid peatee sinna oli suletud Telstra kaabel ja muu võrkude tööde tõttu ning seega otsustasime alternatiivtee leida. Leidsimegi, kinni jäime kah :) Algus oli palju lubav, kuid mida edasi seda pehmemaks liiva pinna muutus ning ükshetk seisime kohapeal. Õnneks Siimul palju jõudu ja rammu (sööb putru iga hommik), seega ei olnud probleemi välja lükata (alguses proovisime ikka edasi lükata, ega eestlane ei jäta jonni!).

Fernhook fallsis oli 7 dollarit öö inimese kohta ning selle eest oli võimalik kasutada, kas telkimisplatsi või puust majakest narivoodiga, kus oli isegi ahi sees (proovisime kütta, kuid tagajärjeks oli maja täis tossu…) ja olemas oli ka varjualune koos köögiga, kus sai süüa teha ning nõusid pesta. Koht iseenesest oli väga ilus. Olemas oli väike matkarada, kust sai mööda kose kallast ringi liikuda. Suurvee ajal võib vaatepilt päris võimas olla.

Ah.. ja maksmine käis ise-registreerimisega, et täidad ümbriku, paned vajalikud andmed kirja ning postitad sinna samasse kõrvale postkasti, mida siis metsavaht vahepeal kontrollimas käib. Rohkem infot aadressilt http://www.world-of-waterfalls.com/australia-fernhook-falls.html

Kategooria: Lääne-Austraalia  Kommenteerimine suletud

South-West Australia

Viimases postituses oli juttu Donnybrookist lahkumisest. Lahkusime me sealt täpselt nädal aega tagasi ning selle aja jooksul reisisime ringi Edela-Austraalias.
Tomatifarmi farmeriga jätsime jälle-nägelemeseleni ning samuti ka Siim oma viina ja marjade farmiga.

Jõudsime külastada ka kohaliku klubi “elu” teemal “Passport party”. Kuhu me põhimõtteliselt läksime seepärast, et oma nime kirja pannes saime tasuta õlle. Ostsime mõne juurdegi… vaadatest videot (pole parima kvaliteediga), siis mõistate. Pidu toimus kohalikus jalgpalliväljaku (ameerika jalgpall) hoones (putkas).

Peo tähtsündmus või kuidas seda nimetadagi oli “CRAZY PIG”. Me ei osanud keegi sellest algul miskit arvata, kuid tuli lõpuks välja, et kes püüab esimesena kinni sea, siis tema saab auhinnaks pudeli vahuveini. Pff… kohalik maaelu…

Donnybrookis oli meil traditsiooniks kujunenud ka teisipäeva õhtud Eagleboysi pitsakas. Pitsad olid natukene odavamad teisipäeviti ning üldiselt koostasime oma pitsad ise. Kuid see ei tähenda, et oleks traditsiooni katki jätnud. Igal teisipäeval üritame leida uue Eagleboysi, et jätkata traditsiooni. Viimane pitsa Donnybrookis tol päeval kukkus muidugi väga hästi neil välja! Kiitus neile!

Esimene sihtpunkt Edela-Austraalias oli meil Walpole, mis oli ka kõige lõunapoolsem tipp meie jaoks siin mail. Walpoleis külastasime Valley of the giants atraktsiooni. Tegemist on rahvuspargiga, kus on võimalik minna kuni 40 meetri kõrgusele puude vahele kõndima. Sellejaoks on sinna loodud metallist teerajad, mida mööda on võimalik nautida vaadet ja otsida metsaelanike. Teeraja pikkus oli 420 meetrit ning aega võisid seal latvades võtta nii kaua, kui soovisid ja seda kõike 10 dollari eest.

Teel Walpolei sain ka trahvi kiiruse ületamise eest – Manijumpi linnast väljasõites. Kiirusepiiranguks oli 70 km/h ja meie Falconike läks mäest alla politseiniku radarisse 81 km/h. Trahvi suuruseks 75 dollarit, mis oli ka nende sõnul miinimum. Eks nüüd raiskan rohkem meie väärtuslike piduriklotse!

Happy birthday Siim!

Siimul täna sünnipäev! Happy birthday!

Kiirelt tänasest: