Viimases postituses oli juttu Donnybrookist lahkumisest. Lahkusime me sealt täpselt nädal aega tagasi ning selle aja jooksul reisisime ringi Edela-Austraalias.
Tomatifarmi farmeriga jätsime jälle-nägelemeseleni ning samuti ka Siim oma viina ja marjade farmiga.
Jõudsime külastada ka kohaliku klubi “elu” teemal “Passport party”. Kuhu me põhimõtteliselt läksime seepärast, et oma nime kirja pannes saime tasuta õlle. Ostsime mõne juurdegi… vaadatest videot (pole parima kvaliteediga), siis mõistate. Pidu toimus kohalikus jalgpalliväljaku (ameerika jalgpall) hoones (putkas).
Peo tähtsündmus või kuidas seda nimetadagi oli “CRAZY PIG”. Me ei osanud keegi sellest algul miskit arvata, kuid tuli lõpuks välja, et kes püüab esimesena kinni sea, siis tema saab auhinnaks pudeli vahuveini. Pff… kohalik maaelu…
Donnybrookis oli meil traditsiooniks kujunenud ka teisipäeva õhtud Eagleboysi pitsakas. Pitsad olid natukene odavamad teisipäeviti ning üldiselt koostasime oma pitsad ise. Kuid see ei tähenda, et oleks traditsiooni katki jätnud. Igal teisipäeval üritame leida uue Eagleboysi, et jätkata traditsiooni. Viimane pitsa Donnybrookis tol päeval kukkus muidugi väga hästi neil välja! Kiitus neile!
Esimene sihtpunkt Edela-Austraalias oli meil Walpole, mis oli ka kõige lõunapoolsem tipp meie jaoks siin mail. Walpoleis külastasime Valley of the giants atraktsiooni. Tegemist on rahvuspargiga, kus on võimalik minna kuni 40 meetri kõrgusele puude vahele kõndima. Sellejaoks on sinna loodud metallist teerajad, mida mööda on võimalik nautida vaadet ja otsida metsaelanike. Teeraja pikkus oli 420 meetrit ning aega võisid seal latvades võtta nii kaua, kui soovisid ja seda kõike 10 dollari eest.
Teel Walpolei sain ka trahvi kiiruse ületamise eest – Manijumpi linnast väljasõites. Kiirusepiiranguks oli 70 km/h ja meie Falconike läks mäest alla politseiniku radarisse 81 km/h. Trahvi suuruseks 75 dollarit, mis oli ka nende sõnul miinimum. Eks nüüd raiskan rohkem meie väärtuslike piduriklotse!
Ja kus on Austraalia loomakaitsjate silmad?