Austraaliasse

Nagu teada, lahkusime Perthist ja asusime mööda rannikuäärt liikuma põhja. Ära sai nähtud Pinnacle kivid ning palju muud vaatamisväärset (sellest teises postis).
Tagasi mõeldes hakkas auto kohe peale Perthist lahkumist natuke mingil hetkel kakkuma, aga see ei olnud piisavalt tugev, et me oleks sellest mõelnud või rääkinud.
Teisel päeval peale teele hakkamist saime liikuda umbes pool tunnikest, kui meie 4 liitrit hakkas tugevalt rappuma. Tõmbasime teeäärde, et asja uurida ja peale mootori seisma jätmist oli kõik.
Rohkem auto eluvaimu ei andnud, midagi oli puudu. Peale tähtsamaid uuringuid ja mehisemaid vandumisi asusime me istuma autosse ja kõiki vägevamaid paluma.
Mingil hetkel läksin välja ja otsustasin kurja falconi jõllitamise kasuks. See tõi meile positiivseid tulemusi. Kinni pidas auto, mis oli silmnähtavalt paremas seisus, kui meie raibe.
Saime kohe mõõdetud ja teada, et akus viga ei ole, nimelt aku oli täitsa täis ja igati vinks-vonks. Abivalmis inimene, kes oli peatunud, uuris kohe välja lähima remondi töökoja ja helistas sinna.
Abi saabus meile 5,5 km kauguselt Leemanist. Kohale tuli õlinäpp, kes jagas asja ja andis meile mõista, et tal tööriistu kaasas ei ole ja tuleb vedada auto tema garaaži.
Köis külge ja sõit võis alata.

Kohale jõudes tema töökohale saime mõista, et auto remont saab toimuma tankla kõrval suure puu all. Meie jaoks polnud sellest hullu, kuna tähtis oli tulemus.
Peale mõningat uurimist ja kirumist, kui vähe ruumis selle mootori kõrvale on jäetud, hakkas meistrimehel midagi koitma. Välja sai võetud topsitäis bensiini ja õhuvõtust läks see teekonda põlemiskambri otsima.
Peale võtme keeramist oli meie auto kui uuesti sündinud, süda tuksus tugevad kaks sekundit. Peale seda oli kõik selge, varalahkunud jupiks oli osutunud bensiini pump.
Meie õnneks oli auto luksepal antud mootorile bensiini pump olemas, seda küll universaal kerega autole. Nagu aimata juba võite, on sedaanile ja univeraalile erinevad pumbad.
Kuid siiski, alati on võimalik leida kompromiss, mis seekord tähendas kahest pumbast ühe sedaanile sobiva kokku ehitamist. Aga nagu kõige hea juures on ka igal asjal miinus.
Bensiini pump asub kütusepaagis ja ligipääs sellele käib läbi pagasniku. Seega meie mitmeid kordi hoolikalt tähestiku järgi sätitud laoruum pidi leidma kiiresti teekonna taha- ja kõrval istmele.

Kõik sealt edasi käis nagu õpikus. Pump sai vahetatud ja auto töötas.
Meie teekond Carnarvoni poole sai jätkuda mõningate ööbimistega.
Järgmiseks peatuseks sai meile olema Geraldton. Järjekordselt sai meie elukohaks linnast välja jääv kämping. Esimene öö rõõmsalt ära magatud, sai mindud tutvuma vaatamisväärsustega.
Tagasi tulek tähendas meile kahjuks jälle probleeme. Keset linna rahulikult allamäge kulgedes otsustas falcon jälle näidata iseloomu, ning suri välja. Suutsime veereda lähimasse tanklasse ja seal said siis diagnostika tööd alata.
Peale pikka uurimist, bensiini pumba kontrolli, kaitsmete uurimist jõudsime selgusele, et puudub säde. Kuna vägagi võimatu on leida midagi siin linnas pühapäevasel päeval, siis asusime jalgsi teekonnale Hungry Jacki (teile tuntud kui Burger King).
Seal tõstsime oma meeleolu free refill soft drinkidega. Kujutab see siis seda, et saad oma fantat, coca-colat, sprite jms täita lõpmatuseni. Seda muidugi viisakuse piirides (sellepärast kirjutamegi lõpmatuseni).
Tagasi auto juurde jõudes oli meil olemas juba võimalikud variandid, et kuhu meie auto remonti läheb. Kuna liikuda ei olnud kuskile ja elada on vaja kokkuhoidlikult, olime vastu võtnud otsuse, et ööbimine saab toimuma autos.
Sellel ajal, kui mina magasin, suutis Krister tanklast saada soovitusi töökoja valikul. Hommikul siis hakkas Krister helistama ja uurima, et kuidas on lood auto remondi ja transpordiga.
Tulemuseks sai see, et pidime eraldi tellima puksiiri, kes meid viis siis töökotta. Kuna remondis oli juba paar autot ees, tähendas see meile vähemalt paari tunnist ootamist.
Rõõmsaks selle ootamise juures tegi see, et anti meile asendus auto. Sellest saite juba eelmises postis lugeda.
Auto remont võttis siis aega umbes kolm tundi ja tööks oli replace distributor reset timing, repair damaged wiring.

Nüüdseks siis auto korras ja liikvel, kuni järgmiste probleemideni – NOOOOOOT!.

Ja kõige selle juures ei suuda see auto veel üllatustega lõpetada. Antud isendile pole lisatud abivahendeid memmekatele, see tähendab, et puuduvad ebavajalikud airbagid, abs ja muud nimed.
Ja jätkuvalt jätkates kiidulaulu antud auto kohta, ei saa märkimata jätta, et avariisse sattumine selle autoga ei tähenda Charade juhile probleeme (pole võimalik, et võiks vigasena ellu jääda).
Antud autot julgeme soovitada kõikitele noortele kukkedele, kuna allamäge ja tagant tuulega suudab pill välja võtta 113km/h (GPS!) ja selle kiiruse juures paistab ta juba päris sportlik.
Lubatud legaalne liikumis kiirus on Austraalias 110km/h. Seega nagu me kõik teame, seadused on rikkumiseks!

Siinkohal peame siiski soovitama kõigile Charade omanikele, et mägede olemasolul tuleks kaasas kanda paberkotti, kuna maanteel üles mäge üle 90km/h liikumine pole võimalik ning linnas tippsaavutuseks suuremate tõusude korral jääb teine käik.
Ja kõige sellega tuleb veel ka kaasa imeliselt suur pagasi ruum. Meie asjad mahuvad ära suurepäraselt ja ruumi jääb veel ülegi

Salongi ruumis pole kokku hoitud ka disainis! Oma maitset on näidanud ka auto eelmine omanik. Noor streetraice hunt Sergei on lisanud sportivnõi rooli ja andnud istmetele stiilse ning mehise välimuse.

Margaret Riveris olime neli ööd ja need kõik veetsime antud telkimisplatsil. Tegu on väga suure alaga, mis on jaotatud 5 erinevaks alaks, millest hetkel oli avatud vaid kaks. Kuna samal ajal, kui meie uudistasime Margaret Riverit oli toimumas Western Australia surfi võistlus (Telstra Drugaware surfing competition), oli magamiskohas palju sagimist. Keelatud oli antud platsil teha lõket ja tarbida alkoholi, esimene siis hetkel oleva kuiva perioodi tõttu. Ära sai seal tähistatud ka minu sünnipäev ja häiritud naaber platsi inimesi Eesti muusikaga. Viisakad nagu me oleme, käisime me selle ürituse keskel ka vabandamas ja arutamas nendega, et kuskohast me pärit oleme (peeti meid siis seekord lätlasteks). Viimane öö sai magatud autos, kuna lubati ja ka tuli äikesevihma, mis olid päris tugev. Üldiselt oli tegu puhta ja mõnusa kämpinguga. Olemas olid meil ka oma koduloomad, kellest kängurud näitasid end koguaeg ja opossumid, kelle tegudest andis märku hommikuks laiali veetud prügi. Miinuseks võiks pidada mingisuguseid ülbeid linde (kookaburra), kellele ei olnud probleemiks maanduda sinu käele ja siis ülbelt vorstiga minekut teha.