Täna siis minul poolvaba päev ja teen siis kande, et mis toimunud ja kuidas läinud.
Sai siis tuldud ära Perthist 2. märtsil pärast seda, kui FirstJobist jälle ainult lubati, aga midagi kindlat ei olnud. Kuna oli teada, et Donnybrookis peaks olema õunte hooaeg, sai kiirelt vaadatud internetist, et siin Brook Lodge backpackers olemas. Aadress gpsi ja suund siia.
Sõidetud sai 200km hea ilma, päikse ja Eesti muusika saatel. Meie nelja liitrisele meeldis see ka ja ta võttis üllatavalt vähe bensiini. Siinkohal võiks ära mainida, et linna küttekulu tuli tal tagasihoidlikud 19l/100km. Tagasi meie sõidule, vaadata midagi väga erilist ei olnud, kuid kõik on ikkagi teistmoodi kui Eestis. Linnast välja saades asendus roheline kollaka värviga ehk siis siin ikka päris kuiv. Vihma pole siin sadanud juba üle kuu. Lubatud kiirus koguaeg 110km/h ja tee neljarealine, ehk siis sõit sujus vägagi kiirelt.
Donnybrookis olime kohal juba kuskil kahe-kolme vahel, aga kuna hosteli office avatakse kell 17 siis tegime tiiru “linnas” kuhu sattusime. Kõik vajalik on olemas, aga samas tegemist ikka paraja külaga. Hostelis siis öeldi alguses, et kohti pole, aga kui Krister mainis, et meil auto ja võime telgis magada, siis hakati mõtlema. Lõpuks oli koht olemas ja maksime 90dollarit inimene telkimise eest nädalaks. Uurisime ka töö kohta, kuna siinne hostel, kus peatume otsib meile ka ise töökohad. Anti lootust, et oleme juba järgmine päev tööl, kuid tegelikult töötama hakkasime üks päev hiljem, aga polnud hullu, linnas oleksime olnud ikka veel töötud arvatavasti. Backpackersis elanike on siis hetkel kuskil 150 inimese kandis ja neist kaks on Eesti tüdrukud, kes siin olnud juba neli kuud ja lahkuvad märtsi lõpus. Üldse oleme eestlastega kokku puutunud juba ka Perthis. Kuna hostelis elanike päris palju, tähendab see seda, et peale tööd kööki minnes on ootamas seal päris korralik temperatuur ja mitukümmend Aasia päritolu inimest, kes kõik valmistavad kas riisi, nuudleid või kana. Seega toidutegemine on siis suht piinarikas ja nõuab võitlust. Nagu eelnevalt sai mainitud, elame telgis, see tähendab seda, et me ostsime omale kaheinimese telgi 15dollari eest. Selle raha eest on telki küll ja ülegi veel, aga päris kahe inimese elamist see välja ei anna. Sirutada seal ei anna, aga magatud saab ja rohkem meil seal asja viibida ju polegi.
Oma vahepeal vabaks jäänud päeva enne tööle hakkamist sisustasime Bunburys (30km Donnybrookist) poes käimisega, ostetud sai mitmeks päevaks toitu ja 4kg kartulit, et kodusem tunne oleks. Tagasi töö teemadel, siis teise päeva õhtuks tekkis seinale tööliste list, kuhu ka meie olime sisse mahtunud. Kahjuks sattusime erinevatesse farmidesse, aga oleme mõlemad oma töökohtadega rahul. Kuna Kristeri nime all on auto, siis tema viib tööle hetkel 4 inimest ja saab kõigilt bensiiniraha. Samas mina pean maksma bensiiniraha inimesele, kes mind sõidutab, aga jällegi pole hullu, meil hetkel ühine rahakott.
Nüüd siis minu tööst. Korjan ja puhastan viinamarju. Tööd teinud siis alates reedest ja olen rahul. Kohati on natuke igav ja tüütu, aga midagi rasket ja paljunõudvat see töö pole. Tööpäev hakkab siis kell 7.00 ja sisaldab kahte 15minutilist pausi ning 30minutit lõuna. Päeva lõpp on kell 18.00. Hommik on siiani alanud korjamisega, traktoriga viinamarjade vahele, kastid maha, kastid täis korjata ja peale laadida traktorile. Sellist korjamist teeme tavaliselt kolm korda päevas ja ülejäänud aja siis puhastame viinamarju. Tööd peaks osade juttude järgi olema kuuks-kaheks, aga kuna nüüd on juurde tulemas meile 8 inimest korjama, siis mina eriti rohkem kui kaheks nädalaks seal tööd ei suuda näha. Muidugi on võimalus, et pärast vaja oksi lõigata ja kõike muud sellist teha. Eks paistab. Tänase seisuga said läbi heledad viinamarjad ja homsest läheb lahti tumedate marjade korjamine. Kõigi juttude kohaselt peaks olema tumedaid kergem korjata ja puhastada. Hetkel oli meid tööl kaks autotäit, ehk siis kümme inimest pluss farmer ja tema ema ning isa. Töötan koos ühe Eesti tüdruku ja kaheksa Aasiamaa poja/tütrega. See tähendab seda, et mina saan natuke rahulikumalt tööd teha, sest kilid rabelevad minu eest ka. Muidu farmer on noorem inimene ja väga muhe ja tore inimene. Eesti tüdruku jutu järgi ei pidanud ka väga kehvasti maksma, eks ootan palgapäeva ja siis paistab.
Olen suutnud tööl ära näha kängurusi, kes farmi kõrval mäenõlval hommikul rõõmsalt hüppavad. Lisaks sai eile nähtud ilusat prisket sisaliku, kes oli 30-40cm pikk. Lisaks olen näinud kõvasti erinevaid ämblike ja mingeid mardikalisi.
Täna saime Kristeriga sõnumid, et FirstJobil meile neljaks nädalaks tööd pakkuda viinamarjade korjamises, aga kuna meil siin hetkel hästi, siis ei reageerinud me sellele. Aga nagu näha, kui oleksime linna jäänud, oleksime alles praegu saanud tööle.
Lisaks siis mainiks ära, et sügis hakkab siia jõudma, öösel ja hommikul on juba päris külm ja peab pusa peale viskama. Pimedaks läheb siin juba päris vara ja kella poole kaheksa aeg on juba vaja meenutada, kus mis väljas asub. Märkimata ei saa jätta, et siin taevas väga selge koguaeg ja kõik tähed asjad paistavad väga selgelt kätte.
Millalgi, kui Kristeril tomatid otsa saavad või otsustavad rohelisteks hakata, tuleb ka temalt postitus.
