Umbes 3 nädalat tagasi tulin päeva pealt töölt ära, pakkisin oma asjad ning põrutasin aga lõunapoole edasi! Vahepeal jõudis Cairnsi vihmahooaeg kohale ja hooaeg jäi paariks kuuks seisma, seega polnud eriti mõistlik sinna ootama jääda. Siim pani oma teed tagasi põhjaterritooriumile kusagile kaevanduslinna kaevurite kõhte täitma ning mina aga reisisin siis edasi koos saarlase Kaspariga, kellega saime tuttavaks Cairnsis kaubanduskeskuses. Õnneks Kasparil palju tavaari kogunenud siin Austraalias veel polnud nagu meil Siimuga. Autos olid kõik minu kui ka pooled Siimu asjad ning lisaks tuli siis mahutada autosse Kaspar ja suur kohver koos pudi-padiga veel.
Igatahes, kunas raha hakkas jälle millegipärast otsa saama ja lõuna pool oli parasjagu tsitruse hooaeg algamas, siis andsime sinna poole tuld. Kokku sõitsime 2 päeva Cairnsist Gayndahi. Vahepeatuse tegime Mackays, kus pidime öö veetma autos, kuna kõik linna odav majutus oli pilgeni täis. Ööseks jätsime autol süüte sisse, et vähegi õhku liiguks ventilaatorite abil, aga näe… auto aku polnudki nii kõik võimas, et hommikuni vastu pidada. Autosse olid mul juba varajasemast ajast soetatud krokodillid, aga nendest polnud esimesel poolel tunnil suurt kasu, sest kas inimesed ei julgenud või ei saanud tõesti aru, et saaks nende auto aku pealt korraks voolu võtta. Üks oli juhmim kui teine. Lõpuks leidsime miskise vennikese, kellel oli uhkelt ära tuunitud auto nii et mootor suri koguaeg välja, kuna ei saanud piisavalt gaasi peale. Vennike oli kergelt 30ndates ning isegi tema küsis oma isalt nõu, voolu andmiseks autoaku pealt. Peale seda ei jätnud see koht ega inimesed küll miskit suurt muljet. Saime auto käime ja panime jälle edasi.
Õhtu hämaruses jõudsime sihtkohta – Gayndah. Tegemist on kõige vanema linna ning suurima tsitruse kasvatus piirkonnaga Queenslandi osariigis. Algselt kavandati seda ka Queenslandi osariigi pealinnaks, kuid kuna jõgi polnud laevaliikluseks piisavalt sügav, siis nii ta jäigi.
Igatahes olime omadega “kesklinnas” ning Kasparil oli päev tagasi saadud ka elamiskoha jaoks telefoni number. Helistasime ja saime umb-kaudsed koordinaadid, et kus asub. Linnast me ei teadnud midagi ja väljas kiskus järjest pimedamaks. Üha raskemaks osutus meil leida oma elamiskoht. Tädikese jutt oli üks ja reaalsus teine, seega ei leidnud me õiget tee otsa esimese tunni ajaga üldse üles. Küll olime valel pool silda ja teinekord ei sõitnud piisavalt kaugele. Lõpuks leidsime tee, mis viis meid üle jõe teiselepoole ning sealt edasi jõudsime ka lõpuks majani. Elamine asub linnast umbes 10-15 minuti sõidu kaugusel, mäe kõrval. Väike maakoht selline. Kõik oli ilus ja tore ning tädike lasi meil kenasti järgmiseks päevaks välja puhata, sai aru, et meil oli pikk sõit selja taga.
Olime natuke juba Gayndahi piirkonda sisse elanud ja hakkasime omale vaikselt ka tööd otsima. Tuli välja, et tööga läheb umbes nädal kuni kaks veel aega. Vähemalt registreerisime end kõikidesse kohtadesse ära ja jäime ootama. Vahepeal saime oma majutuse ka paika. Kuna tädikesel oli mõeldud välja üürimiseks ainult üks tuba, siis tuli tal idee osta kaks voodit ja üks suur ühest toast välja visata. Mööbeldamine sai tehtud ja nii me elamegi selles majas hetkel. Kõik ilus ja tore.
Nädal aega hiljem saime omale ka töökoha kõrval farmi ehk otse naabrite juurde! Tegemist on ühe parima farmiga siinses piirkonnas, sest kõik traktorid on ilusti hooldatud, puud on korralikud, muru niidetud ja ühesõnaga kõige eest on hoolt kantud. Midagi kusagil ei vedele ning töövahendid on kõik olemas. Palk on kah hea võrreldes teiste farmidega
Nii me siin oleme siis nüüdseks töötanud juba 2,5 nädalat. Farmi tööle ei olnud plaanis enam tulla küll, kuid kiire raha tegemiseks tundus see sobilik valik ja hetkel ei nurise ka. Tegeleme mandariinide korjamisega. Sordiks on “Imperial”. Parimad mandariinid, sest need on suured, paksu koorega ja väheste seemnetega. Hea koorida ja süüa ning samuti ka kõige populaarsem sort viimasel ajal.
Hooaeg kestab siin kuni Septembrini, aga arvatavasti ise jään siia pidama kuni Juuni kuuni, siis liigun edasi. Kuhu? Seda veel ei tea, eks arvatavasti ikka lõunapoole edasi. Loodaks Siimu kah kusagilt vahepealt peale korjata 😀
Üht-teist põnevat jäi kahjuks tee peal avastamata, sest ilm oli suhteliselt sombune ning siis ei olnud mõtet midagi vaatama minna. Äkki teen selle ära minnes tasa. Eks näis.
Avastasin ka vahepeal selle blogi. Pole jälle rohkem, kui kuu kirjutanud siia midagi, aga nüüd on tekkinud natuke selleks põhjust. Viimased 2 kuud olen Gayndahi (Queenslandi osariigi vanim linn) ümbruses mandariine puu otsast alla tulistanud. Tänavu sai esimese sordi hooaeg nüüdeks aga otsa!
