Rõõmustavaks / kurvastavaks uudiseks täna on see, et meil on Austraalias viibimisel täis saanud täpselt (rohkem ega vähem), kui üks AASTA! Eestist väljusime suunaga London eelmisel aastal 21 Veebruar, peale mida liikusime läbi Kuala Lumpuri otse Perthi! Tulemus on näha blogi veergusid sirvides, kus oleme käinud ja mida näinud. Kui kaarti vaadata, siis on põhimõtteliselt pool Austraalia rannikust avastatud ning pool on veel aga EES! Eks näis kuidas meie teed edasi siin mandril lähevad. Kindel on aga see, et miskeid otseseid plaane meil tehtud siiani pole ja ega ei ole kavaski teha! 😉
Uku Randmaa on vahepeal jõudnud tagasi Eestisse. Tegelikult märkasin seda uudist mõni aeg tagasi, kuid pole meeles olnud sellest kirjutada siin. Delfigi kirjutab oma artiklis: “Küll aga leiab eestlaste reisikirjadest tihtipeale viiteid kellelegi Ukule, keda nad on kohanud kas Austraalias või mõnes väikesadamas.” Äkki jäi meiegi blogi toimetajatest kellegile silma. Rohkem lugemist aga siit: http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-uksi-purjetav-uku-randmaa-soitis-umber-maailma.d?id=63877324
Uku Randmaad nimelt kohtasime eelmisel aastal Darwinis Woolworthsi poes järjekorras olles. Sellest on kusagil ka postitus, kes tahab, see ka selle leiab. Nimelt jahvatasime Siimuga omavahel tol hetkel tee ostmisest ja mina läksin seda siis kohe ka otsima, sest järjekord liikus aina edasi. Samal ajal oli kohe meie ees ka Eesti mees Uku, kes siis peale eesti keelt kuuldes meiega juttu hakkas tegema. Igati tore üllatus oli see küll!
Täna siis ankurdas end mingisugune jube suur peletis Cairnsi lähedale Yorkeys Knobi nimelisesse kohta. Töö juures kõik rääkisid sellest päev otsa, et võimas suur laev ennast just siia lähistele paariks päevaks parkinud. Töötasin just täna kusagil uues resortis ja Yorkeys Knob jäi just kodu tagasi sõites teepeale. Läksime siis ka oma silmaga üle kaema seda värki. Kahjuks muidugi ta kalda äärde ennast ei olnud täna parkinud, vaid ikka päris mitu kilomeetrit kaugemale, seega kahjuks täieliku vaimustust sellest laevast ma ei saanud. Ju siis on kalda ääres liiga madal sellise laeva jaoks. Wikipedia andmetel on siis tegemist hetkel maailma NELJANDA kõige suurema kruiisilaevaga. Suurem, kui RMS Titanic! Ju siis on ikka suur küll.
Siin on võrdlus ka: http://en.wikipedia.org/wiki/File:En_mary_titanic.svg
Enda tehtud pilte hetkel pole võimalik kätte saada. Väljas sajab liiga kõvasti ja ei viitsi end vaevata sellepärast auto juurde minemiseks.
Kohalik päevaleht kirjutab ka, et täna saabub siis see laev ning palutakse inimestel kannatust varuda ja olla muidu tordedad. Liikluspolitsei on kõikjal väljas ja liiklusummikuid on igalepoole oodata ja mida iganes. Eh… Mitte ühtegi politseiniku ei näinud seal ja parkimisruumi oli kah rohkem, kui tavaliselt. Ju siis pole nii tähtis ja põnev kohalikele. Või ei jõua need uudised tõesti inimesteni siin. Ajalehe süsteem on siin suhteliselt sitt. Eesti ajalehtedest leiab isegi rohkem uudiseid Austraalia kohta, kui siin.
Cairnsis olen aega veetnud juba peaaegu 2 kuud. Terve see aeg olen peamiselt töötanud. Isegi vabu päevi on sattunud kahe nädala peale üks, mille üle on mul hea meel, sest see tähendab rohkem raha. Tööl olen Forde Group tööbüroo kaudu, kes saadavad töölisi laiali erinevatesse firmadesse. Mina töötan hetkel housekeepingus, seega on võimalus töötada erinevates resortides. Umbes üle kuu olen töötanud Port Douglases Sheraton Mirage Resort nimelises kohas. Tegemist on 5 tärni resortiga ning ikka päris võimas koht. Suur ja hästi organiseeritud office ning töö. Töötada oli seal raske, sest pidevalt jäi aega väheks ning uued ülesanded tulid peale, kuigi sellegi poolest mulle see koht meeldis.
Kuid nüüd teemasse, millest kirjutada tahtsin. Mõned nädalad tagasi tekkis võimalus mul minna Fitzroy nimelisele saarele 2 nädalaks tööle. Töötasin seal Housemanina ning mu töö ülesanneteks oli korras hoida laoruume, transportida kaupa laevadelt, aidata teisi, pildistada ämblike ja sisalikke. Töö oli suhteliselt lihtne ja töötajad toredad, kuid samas on jubedalt palav ja niiske. Natukene liigutamist ja higi kohe voolab.
Tööle minek nägi välja nii, et igal hommikul läksin sadamasse, kust laev viis meid siis saarele ning õhtul samamoodi tagasi. Laeva sõit kestis 1 tund ja 10 minutit.
Eelmisel nädalal aga sai põhimõtteliselt siin töö otsa. On olnud mõned üksikud tööotsad, kuid mitte midagi erilist. Eks nüüd tuleb varsti hakata edasi liikuma.
