Juba Austraaliasse tuleku ajal oli plaan ja tahtmine minna Great Barrier Reefile snorgeldama, sest tegemist on maailmas ühe ainulaadsema kohaga. Samuti on see ka maailma kõige suurem korallrahu, mille pikkuseks on üle 2600 kilomeetri, koosneb ta veel 900 saarest ja paljudest üksikutest korrallidest. See on nii suur, et isegi kosmosest pidavat seda näha olema 
Mis siis veel mõelda, et kui paljudele kaladele ja muudele organismidele see koht koduks on.
Cairns on üks parimaid kohti, kust võtta reis Great Barrier Reefile. Umbes 70-80 kilomeetri kaugusel Cairnsist asub reef nimega Flynn. Seda loetakse üheks parimaks piirkonnaks Great Barrier Reefil, kuhu minna snorgeldama või sukelduma. Meiegi tahtsime asjast osa saada ning sirvisime läbi paljude firmade pakkumisi. Lõpuks jõudsime nii kaugele, et snorgeldamisest sai sukeldumine ja mitte lihtsalt sukeldumine vaid ka sertifitseeritud sukeldumine. Nimelt võtsime ettevõttelt Pro Dive pakkumise, mis sisaldas kahte teooria ja praktika päeva Cairnsis basseinis ning kolme täispikka päeva Great Barrier Reefil. Kokku oli huvilisi koos meiega 12 ning nende seas ka 6 rootslast.
Esimene päev algas teooria tunniga, kus peamiselt vaatasime videosid erinevatest õppetükkidest ning seejärel vastasime küsimustele. Päeva lõpuks saime ka basseini! Õppisime varustust kontrollima ning kokku panema, peale mida me juba hüppasimegi vette, kus algasid esimesed harjutused vee all.
Õhtuks anti koduseid ülesandeid:
Teine päev algas samuti klassiruumis, kus tutvustati täpsemalt varustust ja räägiti kogemustest erinevates maailmaotsades sukeldumises. Peale mida me läksime jälle basseini ning tegime läbi järgmised ettenähtud harjutused. Päeva lõpus tegid kõik ka eksami teoorias. Rootslased olid alatasa koguaeg hädas kaartide lugemisega ja üldse asjade mõistmisega, kuid õnneks läbi ei kukkunud keegi!
Kolmanda päeva varahommikul, enne kui arugi saime, olime juba teel Great Barrier Reefile, kus ootas meid ees esimesed sukeldumised sellel kõik võimsal korrallrahul.
Vot see oli alles äge! Lõputult palju erinevaid kalu ja muid elajaid, värvilised korrallid ning 20 meetrine veealune nähtavus. Tegime esimese rahuliku soendus tiiru korrallide vahel, peale mida alustasime jälle harjutustega, mis meie programmis oli ette nähtud. Vee all pidime seljast võtma kõik oma varustuse ning selle ka pärast selga tagasi saama, sama lugu oli ka vee peal, kus oli natukene raskemgi, sest veepinnal lainetas. Kokkuvõttes ei olnud nendes harjutustes mitte midagi ülejõu käivat ja hakkama said kõik.
Teisel päeval tegime veel mõned harjutused ning peale mida olime me sertifitseeritud sukeldujad, kes võisid minna kuni 18 meetri sügavusele. Ise käisime tol päeval umbes 17,5 meetri sügavusel. Teise päeva õhtul oli meil võimalus minna ka öösukeldumisele, kus meil avanes võimalus nautida Great Barrier Reefi ööelu. Kui päeval leiad enda ees tuhandeid kalu ringi ujumas, siis öösel on peamiselt võimalus näha erinevaid kreveti laadseid elukaid, lobstereid, lionfishe ja loomulikult ei puudu ka haid, kellele meeldib laeva ümber ringi luusida. Vette hüppamisel pidi jälgima, et haile peale ei hüppa, muidu võis ta sind hampsata. Haisid me tol õhtul kahjuks oma silmaga vee all pimeduses ei näinud, kuid esimese päeva õhtul paadist olid haid meile ilusti kätte näha. Ööelu oli oma ette kogemus, igaltpoolt vahtisid vastu väikesed punased silmakesed.
Siin on teise päeva snorgeldus video. See on veidi ebastabiilne, sest on filmitud veepiirilt, kus lainetas tol hetkel korralikult.
Kolmas päeva hakkas aga eriti varakult, sest see oli ka viimane päev ning kõik viimased 3 sukeldumist tuli teha ära enne lõunat. Kolmandal päeval me nägime kokku vist 3-4 erinevat haid, kellega koos me ringi ujusime, samuti kilpkonnasid ja ka ühte Common Reef Cuttlefishi. Viimaseks sukeldumiseks rentisime laeva pealt ka kaamera, kuid peale esimest 5 minutit ja 30 pilti andis kaamera otsad 😀 Seega jäid kahjuks haid ja muud ägedad elukad pildistamata. Suurem osa videot ja pilte tegime oma enda Canoni kaameraga, kuid sellega võisime minna kõigest 6 meetri sügavusele. Mis siis, et vahepeal avastasid end hoopis 8 meetri pealt 😀 Lõpuks oli Canoni kaitsekott seest veidi märg ka
Kokkuvõttes oli tegemist väga laheda ning sisuka ettevõtmisega. Ei jõua ära oodata järgmist korda.
Jah. Parem üks kord näha, kui kümme korda kuulda. Filmil ja piltidel ei ole seda veeallolemise tunnet kahjuks võimalik edasi anda. Sukeldumine on üks toredamaid elamusi senises elus ja ilmselt ei jää see Teil viimaseks korraks.
Aga isu ajab peale küll.
Äge
Tuli kohe isu värske kala järele.