Austraaliasse

Margaret Riveri ühed populaarsemad vaatamisväärsused on koopad, mis on moodustunud lubjakivist ning sisaldavad 35,000 aasta taguseid fossiile. Koopaid on Margaret Riveri ümbruses 500 kandis ning avatud neist on 6. Meie käisime Mammothi nimelises koopas ning hiljem ka Giants koopas.

Mammuti koopa valisime seetõttu, et kirjelduse järgi oli tegemist gooti-stiilis koopaga, mis pidi ka kõige sellise kurjema ja vihasemana tunduma. Peale Giants koopa külastust oli too köki-möki. Mammoth Cavei sissepääsu tasuks oli 20 dollarit ning kaasa anti audio-guide, mille abil sai siis erinevates kambrites kuulata vastavat juttu. Millal tekkisid miskid kristallid või kujud ja mis fossiil parasjagu seina peal näha on.

Mõtlesime, et sellest Mammoth Caveist piisab meile, et teised samasugused, kuid… ühte brosüüri sirvides jäi silma paar koobast veel. Giants Cave on omapärane seetõttu, et võimalus on selles koopas ise ringi ronida koos taskulambi ja kiivriga. Jalas peavad olema ka kinnised saapad. Seega, valisimegi Giants Cavei, et ära kogeda ka ise exploreimist. (Eesti keeles ei oska enam kirjutada…). Sissepääs oli 12 dollarit ja elamust selle raha eest 10 korda rohkem, kui Mammoth Caveis.

Võimas oli! Kott-pimedas koopas ringi kõndida, kus maksimaalseks sügavuseks saavutasime 86 meetrit! Pikkust oli koopal üle 500 meetri, mille läbimine võttis meil umbes 1h ja minuteid peale. Lõpus tuli ronida ikka läbi kitsaste avade ning proovides mitte kinni jääda. Vahepeal oli isegi raske õiget teed edasi leida, kuid nagu meile eelnevalt öeldi, tuleb rahulikult ise teed otsida! 😀 Nii me sealt ka lõpuks välja saime. Võimas oli, kes satub sinna, siis kindlasti tuleks käia Giants Caveis! Siimu telefoniga sai mõni pilt kah tehtud, sest enda kaamerat ei olnud sinna mõtet kaasa vedada, kuna puudus valgus ja seal tuli ka kitsastes avades ronida.

Sõitmist oma uhkest kämpingust alustasime varakult, koos päiksega. Seega õnnestus meil teel ära näha kolm känguru, kellest kaks olid väljas suitsiidil, õnneks suutis Krister neid piisavalt vara märgata. Teel Margaret Riverisse sattusime veel väiksesse linna Pemberton, kus tahtsime minna uudistama kohalikku vaatamisväärsust, milleks on kõrge puu, kuhu otsa annab ronida. Kuna ennem seda oli just vihma tulnud ja ronimine puu otsa on üpris ekstreemne, jäi meil seekord üks puu nägemata.

Margaret Riveris alustasime me oma auto tankimisega ja peale seda otsisime välja oma uue elamiskoha, milleks sai The Conto Field Campground. Järjekordselt maksime me 7 dollarit üks inimene üks öö. Olemas jällegi köök koos grilliga.

Peale seda läksime uudistama teed, mis viis meie telkimis platsist edasi. Teeks oli väga treppis kruusa tee ja peale 200m oli plaan tagasi minna. Kuid siis nägime mäeotsast ära mis meid edasi on ootamas ja edasi liikumine võis alata.

Pildil olev kivi ei paista nii suur, kui ta seda tegelikult oli. Lisaks oli üpris tuuline päev ja päris kõrged lained, mis vastu neid kive sattudes tegid päris ilusa veelennu nii et suu ja silmad olid soola täis.