Arhiiv » aprill, 2011 «

The Conto Field Campground

Margaret Riveris olime neli ööd ja need kõik veetsime antud telkimisplatsil. Tegu on väga suure alaga, mis on jaotatud 5 erinevaks alaks, millest hetkel oli avatud vaid kaks. Kuna samal ajal, kui meie uudistasime Margaret Riverit oli toimumas Western Australia surfi võistlus (Telstra Drugaware surfing competition), oli magamiskohas palju sagimist. Keelatud oli antud platsil teha lõket ja tarbida alkoholi, esimene siis hetkel oleva kuiva perioodi tõttu. Ära sai seal tähistatud ka minu sünnipäev ja häiritud naaber platsi inimesi Eesti muusikaga. Viisakad nagu me oleme, käisime me selle ürituse keskel ka vabandamas ja arutamas nendega, et kuskohast me pärit oleme (peeti meid siis seekord lätlasteks). Viimane öö sai magatud autos, kuna lubati ja ka tuli äikesevihma, mis olid päris tugev. Üldiselt oli tegu puhta ja mõnusa kämpinguga. Olemas olid meil ka oma koduloomad, kellest kängurud näitasid end koguaeg ja opossumid, kelle tegudest andis märku hommikuks laiali veetud prügi. Miinuseks võiks pidada mingisuguseid ülbeid linde (kookaburra), kellele ei olnud probleemiks maanduda sinu käele ja siis ülbelt vorstiga minekut teha.

Margaret River ja selle ümbrus!

Sõitmist oma uhkest kämpingust alustasime varakult, koos päiksega. Seega õnnestus meil teel ära näha kolm känguru, kellest kaks olid väljas suitsiidil, õnneks suutis Krister neid piisavalt vara märgata. Teel Margaret Riverisse sattusime veel väiksesse linna Pemberton, kus tahtsime minna uudistama kohalikku vaatamisväärsust, milleks on kõrge puu, kuhu otsa annab ronida. Kuna ennem seda oli just vihma tulnud ja ronimine puu otsa on üpris ekstreemne, jäi meil seekord üks puu nägemata.

Margaret Riveris alustasime me oma auto tankimisega ja peale seda otsisime välja oma uue elamiskoha, milleks sai The Conto Field Campground. Järjekordselt maksime me 7 dollarit üks inimene üks öö. Olemas jällegi köök koos grilliga.

Peale seda läksime uudistama teed, mis viis meie telkimis platsist edasi. Teeks oli väga treppis kruusa tee ja peale 200m oli plaan tagasi minna. Kuid siis nägime mäeotsast ära mis meid edasi on ootamas ja edasi liikumine võis alata.

Pildil olev kivi ei paista nii suur, kui ta seda tegelikult oli. Lisaks oli üpris tuuline päev ja päris kõrged lained, mis vastu neid kive sattudes tegid päris ilusa veelennu nii et suu ja silmad olid soola täis.

Kategooria: Margaret River  Kommenteerimine suletud

Fernhook falls

Walpoleist edasi suundusime Margaret Riveri poole ning ööseks jäime Fernhook Fallsi kämpingusse.

Enne seda tahtsime minna ühte teise kämpingusse, mis jutu järgi pidavat tasuta olema, kuid peatee sinna oli suletud Telstra kaabel ja muu võrkude tööde tõttu ning seega otsustasime alternatiivtee leida. Leidsimegi, kinni jäime kah :) Algus oli palju lubav, kuid mida edasi seda pehmemaks liiva pinna muutus ning ükshetk seisime kohapeal. Õnneks Siimul palju jõudu ja rammu (sööb putru iga hommik), seega ei olnud probleemi välja lükata (alguses proovisime ikka edasi lükata, ega eestlane ei jäta jonni!).

Fernhook fallsis oli 7 dollarit öö inimese kohta ning selle eest oli võimalik kasutada, kas telkimisplatsi või puust majakest narivoodiga, kus oli isegi ahi sees (proovisime kütta, kuid tagajärjeks oli maja täis tossu…) ja olemas oli ka varjualune koos köögiga, kus sai süüa teha ning nõusid pesta. Koht iseenesest oli väga ilus. Olemas oli väike matkarada, kust sai mööda kose kallast ringi liikuda. Suurvee ajal võib vaatepilt päris võimas olla.

Ah.. ja maksmine käis ise-registreerimisega, et täidad ümbriku, paned vajalikud andmed kirja ning postitad sinna samasse kõrvale postkasti, mida siis metsavaht vahepeal kontrollimas käib. Rohkem infot aadressilt http://www.world-of-waterfalls.com/australia-fernhook-falls.html

Kategooria: Lääne-Austraalia  Kommenteerimine suletud

South-West Australia

Viimases postituses oli juttu Donnybrookist lahkumisest. Lahkusime me sealt täpselt nädal aega tagasi ning selle aja jooksul reisisime ringi Edela-Austraalias.
Tomatifarmi farmeriga jätsime jälle-nägelemeseleni ning samuti ka Siim oma viina ja marjade farmiga.

Jõudsime külastada ka kohaliku klubi “elu” teemal “Passport party”. Kuhu me põhimõtteliselt läksime seepärast, et oma nime kirja pannes saime tasuta õlle. Ostsime mõne juurdegi… vaadatest videot (pole parima kvaliteediga), siis mõistate. Pidu toimus kohalikus jalgpalliväljaku (ameerika jalgpall) hoones (putkas).

Peo tähtsündmus või kuidas seda nimetadagi oli “CRAZY PIG”. Me ei osanud keegi sellest algul miskit arvata, kuid tuli lõpuks välja, et kes püüab esimesena kinni sea, siis tema saab auhinnaks pudeli vahuveini. Pff… kohalik maaelu…

Donnybrookis oli meil traditsiooniks kujunenud ka teisipäeva õhtud Eagleboysi pitsakas. Pitsad olid natukene odavamad teisipäeviti ning üldiselt koostasime oma pitsad ise. Kuid see ei tähenda, et oleks traditsiooni katki jätnud. Igal teisipäeval üritame leida uue Eagleboysi, et jätkata traditsiooni. Viimane pitsa Donnybrookis tol päeval kukkus muidugi väga hästi neil välja! Kiitus neile!

Esimene sihtpunkt Edela-Austraalias oli meil Walpole, mis oli ka kõige lõunapoolsem tipp meie jaoks siin mail. Walpoleis külastasime Valley of the giants atraktsiooni. Tegemist on rahvuspargiga, kus on võimalik minna kuni 40 meetri kõrgusele puude vahele kõndima. Sellejaoks on sinna loodud metallist teerajad, mida mööda on võimalik nautida vaadet ja otsida metsaelanike. Teeraja pikkus oli 420 meetrit ning aega võisid seal latvades võtta nii kaua, kui soovisid ja seda kõike 10 dollari eest.

Teel Walpolei sain ka trahvi kiiruse ületamise eest – Manijumpi linnast väljasõites. Kiirusepiiranguks oli 70 km/h ja meie Falconike läks mäest alla politseiniku radarisse 81 km/h. Trahvi suuruseks 75 dollarit, mis oli ka nende sõnul miinimum. Eks nüüd raiskan rohkem meie väärtuslike piduriklotse!

Happy birthday Siim!

Siimul täna sünnipäev! Happy birthday!

Kiirelt tänasest: